Jälgi meid

KÜLALUGU

KÜLALUGU | Hirmuste – laante ja lainete vahel

Hirmsa kruusatee ääres Kõpust Ristna poole tulles on küla peaväljak kergesti äratuntav, kuigi teel pole ei alguse ega lõpu silti. Siin on vana kirillitsas sildiga bussipeatus ja eelmisest sajandist pärit telefoniputka, mille ees jämedal puutüvel suure männi all istuvad suvised külalapsed ja ootavad poebussi, jäätiseraha näpu vahel.

Kui hiidlase kohta räägitakse, et paneb igaks juhuks tee äärest leitud surnud varese taskusse, sest „ähk läheb taris“, siis Hirmuste vana külavanem Ülo Pihel tõi kord kevadel rannast traktoriga ära hülgekorjuse, sest „ähk läheb taris“. Erkki-Sven Tüür kirjeldab elavalt žestikuleerides, kuidas Ülo pani hülgekorjuse nööriga traktori taha ja lohistas seda mitu tiiru ümber kartulipõllu pidavat metssigu peletama. Hirmuste külas ongi nii, et ükskõik, kellega rääkima hakkad, varem või hiljem jõuab jutt Ülo ja tema seikluste ja lugude juurde, ka nüüd, kui Ülo ise juba 3 aastat tagasi lahkus. 

Lisa kommentaar

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Veel lugemist: