Hiiumaa vallavolikogude liikmed on üsna aktiivsed istungitel osalejad – keskmiselt on iga volinik kohal neljal istungil viiest. Oluliselt erineb aga istungite kestus ja iga voliniku panus.
Sügiseste kohalike omavalitsuste valimiste eel on paslik üle vaadata kui hoolsalt on oma tööd teinud
2013. aastal volikogudesse valitud.
20. oktoobrist 2013 kuni tänavu juuni lõpuni toimus kõige rohkem istungeid, 64, Hiiu vallavolikogus. Seda võiks ehk põhjendada omavalitsuse suurusega, mis on elanike arvult pea sama, kui kolm ülejäänut kokku. Ka volinike arv on märgatavalt suurem, 19, samas kui Käinas on see number 13, Pühalepas 11 ja Emmastes üheksa.
Tegelikult on peamine põhjus plaanivälistes istungites, mille tingisid umbusaldusavaldused vallavanemale ja volikogu esimeestele ning seejärel toimunud uute juhtide valimised.
Ülejäänud volikogudes koguneti keskmiselt kord kuus, Emmastes samal ajavahemikul 47, Käinas 46 ja Pühalepas 45 korral.
Pühalepa valla põhimäärus võimaldab istungi läbi viia ka elektroonilisel teel, seda võimalust on kasutatud kolmel korral: 23. septembril 2014, 30. juunil 2015 ja 25. augustil 2015.
Volinike osalusmäär volikogu istungitel on valdade lõikes üsna sarnane. Hiiu vallas on see 78 protsenti ehk just nii palju on volikogu liikmed maksimaalsest võimalikust kordade arvust istungitel kohal olnud. Keskmiselt on Hiiu vallas seega ühel istungil kohal 15 volinikku. Emmaste vallavolikogu osalusprotsent on 79, Käinal ja Pühalepal võrdselt 80.
Volikogu esimeeste panuse võrdluses torkab silma Pühalepa vald, kus Toomas Remmelkoort on veidi enam kui kümnendikul istungitest asendanud aseesimees Antti Leigri. Selles vallas on erinev ka see, et volikogu esimees töö eest hüvitist ei saa ja seda makstakse aseesimehele.
Käina volikogu esimees Üllar Padari ei ole puudunud üheltki istungilt. Sama seis on Hiiu vallas, kui arvestada perioodi, mil volikogu on juhtinud Jüri Ojasoo. Emmastes on korra istungit juhtinud aseesimees. Volikogu esimees Ülo Kikas osales siis komandeeringu tõttu Skype´i teel. Selgituseks: Emmaste valla põhimäärus lubab volikogu liikmel osaleda istungil internetitelefoni teel. Seda võimalust on volikogu liikmed kasutanud seitsmel korral.
Istungite pikkus ja komisjonide töö
Kui püüda võrrelda volikogude töö kvaliteeti, torkab silma, et istungite pikkus on vallati väga erinev. Kõige lühemad on need Pühalepa vallas, kestes keskmiselt vähem kui tund. Käinas kestavad istungid tavapäraselt poolteist kuni kaks tundi. Seevastu Hiiu vallas ja Emmaste vallas kestavad istungid enamasti üle kahe tunni, kusjuures pole tavatu, et koosolekut on peetud ka kolm tundi või üle selle.
Volikogu töö kvaliteeti mõjutab kindlasti komisjonide tegevus ehk kui põhjalikult seal teemad läbi arutatakse. Käina volikogu komisjonide istungid on toimunud regulaarselt ning volikogu eelnõud käivad nende liikmete töölaualt läbi. Kas ka Pühalepas soodustab lühemaid volikogu istungeid komisjonide tegevus, on raske hinnata, kuna ainsana ei ole selles vallas komisjonide protokollid avalikud.
Hiiu vallavolikogu pikima päevakorra puhul torkab silma, et mitmed teemad olid tingitud Kärdla linna ja Kõrgessaare valla ühinemisest. Nii tuli ühinemisel tekkinud uues vallas erinevad määrused ja korrad üle vaadata, planeeringud kehtestada.
Emmaste volikogu istungite pikkus on osaliselt tingitud komisjonide hõredast töögraafikust. Näiteks arutas juhtkomisjon ehk eelarve- ja majanduskomisjon valla 2017. aasta eelarvet vaid korra ja sel aastal on kokku saadud kahel korral, jaanuaris ja juunis.
Sisuline kvaliteet
Volikogu esimehed hindavad tehtud töö kvaliteeti kõrgelt. Ülo Kikas viitab haldusreformi rahvaküsitlusele valdade liitumise kohta: “Vallakodanikud andsid rahvaküsitlusega kaudselt oma toetava hinnangu praeguse vallavolikogu ja -valitsuse tööle.”
Tema sõnul andis see selge signaali, et ülekaalukas enamik Emmaste elanikest arvab, et järgmisel valimisperioodil esindaks kohalik volikogu Emmaste vallaelanike seisukohti, väärtusi ja huve paremini kui valitsuse sunniga kavandatav Hiiumaa ühisvalla volikogu.
Käina vallavolikogu esimees Üllar Padari ütles, et volikogu praegune koosseis on väga tugev: “Käina vallavolikogus on kaks maavanema ametit pidanud liiget ning veel alles hiljuti oli kolm endist vallavanemat, vähem oluline pole ka pikaaegse ettevõtluskogemusega liikmete olemasolu.”
Volikogu esimees lisas, et istungitel on valdavalt olnud väga vaba õhkkond ja keskendutakse sisulistele probleemidele.
Tragimad osalejad
Volikogu liikmete osalust võrreldes torkab silma, et väga paljud ei osale igal istungil, samas on neid, kes seda on suutnud. Silma paistab Pühalepa volikogu liige Tiiu Alas, kes pole selle koosseisu esimesest istungist alates kordagi puudunud. Kõrge osalusprotsent on ka Arne Kulil ja Antti Leigril, kes on puudunud vastavalt ühe korra ja kaks korda.
Käinas pole sarnaselt volikogu esimehele kordagi puudunud Tiit Vannas. Tema on aga asendusliikmena osa võtnud 19st istungist, Jana Uuskari on 46 istungist puudunud vaid kahel.
Emmaste volikogu asendusliige Tiit Laun on osa võtnud kõigist 34 istungist. Sama suutis Merike Kallas, kes aga loobus volikogutööst esimese aasta ehk tosina istungi järel. Allakirjutanu on osalenud 94 protsendil istungitest.
Hiiu vallas ei puudunud kordagi asendusliige Siret Lahemaa, kes osales üheksal istungil. Jaanus Berkmann ja Tarmo Rajang on osalenud 64 istungist 60-l.
Suurimad puudujad
Puudumiste peamise põhjusena tuuakse töö, mille tõttu tuleb saarelt eemal viibida. Muude asjatoimetuste tõttu Hiiumaalt ära olemisega põhjendas 19 istungilt puudumist Käina volikogu liige Sander Kopli. Rein Urman, kes töötab mandril, puudus 23 korral.
Pühalepa vallas on selles arvestuses esikohal Reijo Leiger ja Aivo Pere 18 puudumisega. “Ettevõtjana tuleb teha valikuid, plaanid muutuvad väga kiiresti,” selgitas Pere, lisades, et on püüdnud osaleda kõigil valla arengu seisukohalt oluliste asjade aruteludel ja otsustamistel. Ta lisas, et kõik tähtsad teemad arutatakse läbi volikogu komisjonides, kus oma ettepanekud ja seisukohad otsuste tegemiseks saab välja öelda. “Samas tuleb tõdeda, et viimaste aastate arengud haldusreformiga ei ärata erilist entusiasmi ja kaalud alati tõsiselt, milleks väärtuslikku aega kasutada,” nentis Pere.
Emmaste volikogus on Gustav Kotkas puudunud 15 istungilt, lisaks on ta kuuel korral osalenud Skype`i teel. Maido Ranna arvel on tosin puudumist.
Hiiu vallas on Indrek Ulla ja Aili Küttim puudunud vastavalt 21 ja 19 korda. Põhjuseks taas eelkõige tööasjad. Ulla selgitas, et puudumiste number on suur ka rohkete erakorraliste istungite tõttu. Vallavanema kandidaadina valimistel välja reklaamitud Tarmo Kriisi panus volikogus jäi kõige napimaks: ta oli kohal seitsmel, ent puudus 11 korral, mis teeb osalusprotsendiks vaid 39.
