Hiiu vallavalitsus ei ole järginud iseenda koostatud arengukavade ja eelarvestrateegia koostamise korda, kuid jätkab protsessi vaatamata kriitikale ja ebaseaduslikkusele.
Kohalikud omavalitsused on kohustatud igal aastal hiljemalt 15. oktoobriks läbi vaatama omavalitsuse arengukava, et seda vajadusel täiendada, täpsustada ning vajalikud muudatused ja parandused sisse viia.
Arutelu kukkus läbi
Esmaspäevaks vallamajja kokku kutsutud arengukava muudatusettepanekute avalikul arutelul oli osalejaid kuraditosin. 19 vallavolikogu liikmest osales avalikul arutelul kolm, seitsmest vallavalitsuse liikmest kaks.
Osakonnajuhataja Tiia Liibert, kes arutelu juhtima pidi, asendas Madridis viibivat arenguosakonna juhatajat Kaidi Nõmmergat.
Koosolekul selgus, et ei vallavolikogu ega -valitsus pole järginud ei arengukava muudatuste tegemise protsessi ega tähtaegu. Koosolekule tulnud leidsid, et protsess tuleb peatada ja läbida volikogu poolt selleks kehtestatud korda järgides, seega jäi ettepanekute arutelu ära.
MTÜ Hiiu Öko juhatuse liige Aivar Viidik ütles, et arengukava pole ainuüksi vallaametnike asi, vaid selle koostamisse tuleb kaasata kogukond. Viidik ütles, et kui arengukava protsessis oleks Lauka tulevik põhjalikult läbi arutatud, oleks ehk paljud vastasseisud ära jäänud. Vallavolikogu ja -valitsuse senisele tegevusele pani Viidik hindeks mitterahuldava.
Volikogu uueks juhiks kandideeriv Margit Kagadze oli koosolekul osalenutega sama meelt, et arengukava muudatuste protsess on olnud ebakorrektne. Ta pakkus, et alustada tuleks nullist ja arengukava esitamise tähtaega võiks edasi lükata.
“Olen nõus, et need protseduurid on väga kehvasti läinud – oleme seda ka koalitsiooni sees arutanud,” ütles ka Jaanus Valk, kes septembrist on abivallavanemana vallavalitsuse tiimis.
Loode-Hiiumaa külade seltsi juhatuse liikme Niels Rattiste küsimusele, kas sel koosolekul otsustatut võetakse arvesse, vastas Liibert, et ta annab oma parima.
Protsess jätkub
Liibert saatis eile vallavalitsuse nimel ajalehele teate, et protsess siiski jätkub. “Hiiu vallavalitsus vaatas kehtiva arengukava üle ning leidis, et sisulisi muudatusi ei ole vaja teha, sest tegemist on strateegilise dokumendiga, mis seab pikaajalised eesmärgid,” seisis selles teates.
Samas teates kutsus ta osalema arengukava muudatuste teisel avalikul arutelul, mis algab Kõrgessaare vaba aja keskuses täna kell 17.
Eile ütles Kagadze, et ka volikogu koalitsioon on oma seisukoha kujundanud ja ütleb selle välja tänasel koosolekul Kõrgessaares. “Lõpliku otsuse selle kohta, kuidas arengukavaga edasi minna, teeb volikogu, mitte vallavalitsus,” lisas Kagadze.
Reegleid rikuti
Hiiu vallavolikogu pole järginud reegleid, kuidas valla arengukava muudatusi menetletakse. Muudatusettepanekud avalikustati valla kodulehel alles sama päeva lõunaks. See oli ka ainus koht, kus ettepanekud mõned tunnid enne avalikku arutelu näha olid. Vaid koolijuhi ja volikogu liikme Ivo Eesmaa ettepanekud, mille põhisisuks Hiiu valla põhikooli moodustamine, olid valla dokumendiregistris näha.
Koosolekul selgus, et juhtrühma, mis moodustati mullu valla esimese arengukava ettevalmistamiseks, kuuluvad veel liikmed Elge Härma ja Katrin Sarapuu, kes enam vallas ei tööta.
Arutelul osalenud järeldasid, et arengukava tänavusteks muudatuste ettevalmistamiseks polnudki juhtrühma kokku kutsutud, kuna vastasel juhul oleks seda märgatud ja liikmeid vahetatud.
Kuidas oleks pidanud
Kehtestatud korra järgi tulnuks arengukava muudatuste tegemiseks kokku kutsuda juhtrühm. Nii sätestab Hiiu vallavolikogu poolt 24. aprillil 2014 kinnitatud määrus, mis omakorda tugineb kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele.
Vallavolikogu pidanuks juhtrühma igale liikmele määrama vastutusvaldkonna ja iga juhtrühma liige pidanuks moodustama töörühma talle määratud valdkonnaga tegelemiseks.
Töörühma otsustuste alusel oleks vallavalitsus pidanud 1. juuniks volikogule esitama arengukava koostamise või muutmise määruse eelnõu. Tegelikult esitas vallavalitsus teate, et Hiiu valla arengukava 2014–2023 uus redaktsioon on menetluses, kolm kuud tähtajast hiljem, 26. augustil.
Muudatusi paarkümmend
Samas teates anti võimalus muudatuste tegemiseks 11. septembrini. Selleks ajaks laekus ligi paarkümmend muudatusettepanekut kaheksalt esitajalt. Mitmed neist puudutavad koolivõrgu muudatusi, eelkõige Lauka põhikooli jätkamist iseseisva koolina. Radikaalseim neist volikogu liikme Artur Valgu ettepanek moodustada Hiiu valla sees Kõrgessaare osavald.
Volikogu liige Tiit Harjak oletas, et reeglite rikkumise põhjuseks on see, et tavaliselt on vallakodanikel puudunud igasugune huvi arengukava protsesside vastu. “Eelnenud sündmused on tekitanud vallakodanike huvi arengukava vastu – siiani pole praktiliselt üldse muudatusi tehtud, mõned üksikud, ja enamasti on muudatuste tegijaiks volikogu liikmed.”
“Pugeda selle taha, et kodanikel puudub huvi, ei ole argument,” rõhutas Viidik. “Kui on määratud protsess, kuidas arengukava teha tuleb, tuleb sellest kinni pidada.”
Juhiti tähelepanu varemgi
Juba 19. augusti istungil oli volikogu liige Inge Talts teinud ettepaneku viia päevakorrast välja valla arengukava uue redaktsiooni kinnitamine. Tema põhjendus oli, et vallavolikogu ja -valitsus ei ole järginud arengukavade ja eelarvestrateegia koostamise korda.
Taltsi ettepanekut toetas vaid neli opositsiooni liiget, koalitsioon mitte ja arengukava eelnõu saadeti ikkagi volikogusse.
Protokollis on kirjas, et sellel koosolekul osalesid nii Jaanus Valk kui Tiia Liibert, puudus Margit Kagadze.
