Aastasadu asustasid Eestimaa saari ja osaliselt rannikuala üle mere saabunud rootslased ning küllap on lugu selle rahvakillu kultuuri katkemisest teada enamusele eestimaalastest ja kaugemalgi.
Palju vähem teatakse, et me oleme ikka alles ning jagub rannarootslaste järeltulijaid nii Pakri saartele, Hiiumaale kui ka mujale. Vihjeid meid ühendava loo kohta leiab Reigi piirkonnast ja Kärdlast veel tänagi ning kui rohkem uurida, siis leiame teavet, et Reigi (Röicks rootsi k) ümbruses, Tahkuna poolsaarel ja Kärdlas (varasem nimetus Kärdall või Kertell) oli rootslaste asustus alates 14. sajandist. Samal sajandil asustatakse rootslaste poolt Suur-Pakri saar ja pisut hiljem Väike-Pakri.
Suur-Pakri Suurküla ehk varemeteküla. | Erakogu
Vihjeid rootslaste vallutustele ja ühendusele tolle Põhjala riigi ja päevasaare vahel leiab mujaltki. Hiiumaa on ainuke saar, kust mõisnik rootslased välja saatis: 1761. aastal küüditati Katariina II käsul ja mõisnik Stenbocki mahitusel üle tuhande hiiurootslase Ukrainasse, kus praeguseks on nende küla Gammalsvenskby praktiliselt sõjas hävitatud. Ka Kärdla rootslastel ei läinud mõisnike soovil paremini ja osad olid sunnitud välja rändama Haapsalusse ja Tallinnasse 19. sajandi alguskümnendil. Mõisnikud tekitasid hiiurootslaste ümberasustamisega Vormsile vaenu nende kogukondade vahel. Aastal 1810 on Kärdlas alles sadakond rootslast.
Seotusest rootslaste asustuslooga võiks rääkida veelgi, kuid oluline on see, et mitte kõik ei ole kaduvikku kadunud. Emmaste koolis õpetatakse rootsi keelt ja Ristimäel saab teha risti väljarännanud rootslaste mälestuseks. Saart külastavad ,,kahtlased tegelased”, kes nimetavad end hiiurootslasteks (dagösvenskarna rootsi k.) ning nende asustusloo ja tänaste tegemiste kohta oskavad Hiiumaal jutustada SA Hiiumaa Muuseumid teadur Helgi Põllo ja aeg-ajalt saarele sattuv ajaloolane Jörgen Hedman. Reigis toimetab Maret Kukkur ja hoiab elus mälestust rootslastest selles piirkonnas.
Pankrannik. | Erakogu
Palju on vaieldud selle üle, kas erinevate rannarootsi asualade elanikud ennemuiste ka omavahel lävisid ja usun, et eks ikka. Võib-olla olid kontaktid vahel ka juhuslikud, sest eksiti halva ilmaga mereteel või jääl hülgeid küttides, kuid eks igapäevase elu korraldamine võttis omajagu aega ja lusti pärast teisele saarele ei mindud, kui lustiks mitte nimetada sobiliku pruudi leidmist mõnelt teiselt rootslastega asustatud saarelt. Seetõttu on tänagi erinevatelt saartelt pärit rannarootslaste järeltulijad segunenud abielude kaudu erinevate saarte kogukondade ja rannikupiirkonnaga lähemalt ja kaugemalt. Nii ongi Pakri saared Hiiumaale lähemal kui esmapilgul tundub – ajalugu ühendab.
Kokku toob rootslaste järeltulijaid ja tänaseid saarte kogukondi näiteks mittetulundusühing Eesti Saarte Kogu ja Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus. Kuna olen mõlemas organisatsioonis tegev ning rannarootslaste verd on minus omajagu, siis saigi kirja pandud just see osa ajaloost ja Eestimaa rootslastest, mis on minu jaoks oluline ja mis seob minu jaoks kokku Hiiumaa ja Pakri saared ning toob kõik ajaloolised rannarootsi asualad kokku ühise nimetaja Aiboland alla.
Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse liige Jana Stahl. | Foto: Mikael Sjövall / SPT
Kohtume kindlasti 25. mail avataval Eesti Rahva Muuseumi näitusel, mis pajatab rannarootslaste minevikust, olevikust ja tulevikupüüdlustest, sest ühe osa näitusest moodustab Hiiumaa rootslaste lugu, ning aasta teises pooles traditsiooniliselt toimuval Mardilaadal, mille peakülaliseks seekord Aiboland.
