Tänavusele keskkonnapäevale oli Hiiumaa arenduskeskus kutsunud esinejad ettevõtjatest tippametniku ja tippteadlaseni. Meremajandusega seotud ettekannetega astusid huviliste ette aktsiaseltsi Est-Agar tegevjuht Urmas Pau, Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu esimees Georg Linkov, kliimaministeeriumi merendusosakonna juhataja Jaak Viilipus ja Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Päeva lõpuosas toimunud arutelus Hiiumaa meremajanduse tuleviku väljavaadete üle osales Urmas Pau asemel kutseline kalur ja osaühingu Stonefish juhatuse liige Imre Kivi.
Eesti meremajanduse tulevikust kõneledes tõdes Jaak Viilipus kohe esinemise algul, et praegu kujutab merendus endast valdkonda, millega tegelevad 11 ministeeriumi. Ta rõhutas mitmel korral, et kavandamisel on merendusreform. Selle vajalikkus tuleneb Viilipuse sõnul merenduse suurest potentsiaalist, mis on kiiresti kasvamas, kuid samas pole põhimõttelisi muudatusi avalikus sektoris tehtud.
Ettekandest jäid kõrvu sõnad digikaksik ehk Eesti mere digitaalne kaksik ja retrofit ehk laevade ümberehitamine. Tekkinud on uued meremajanduse harud, näiteks meretehnoloogiad ja -robootika, mereenergeetika, ressursikasutus, veealused andmekeskused. Plaanis on laiendada seniseid mere kaitsealasid seniselt 28 protsendilt mereala pindalast kuni 30 protsendini, teha mere-katsealasid uute tehnoloogiate väljatöötajatele ning anda teiste riikide eeskujul kohalikule tasandile juurde otsustusõigust mereala majandamisel.
Bioressursse väärindava ettevõtja vaatenurka avas Urmas Pau. Tema juhitav Saaremaal Kärlas asuv Est-Agar on ligikaudu poole sajandiga kujunenud kommivabriku „Kalev“ allasutusest innovatiivseks ja ambitsioonikaks ettevõtteks. Ainukeseks omataoliseks maailmas. Aga muidugi tähendab furtsellaraani tootmine ja multiekstrahheerimine kõrgtehnoloogiat ja suuri investeeringuid.
Gümnasistidele, kes keskkonnapäeval osalesid, soovitas Pau õppida keemiainseneriks, kes tunneb keemia kõrval ka tehnilist poolt – pumpasid, torusid ja voolikuid – sest vajadus selliste spetsialistide järele on tema sõnul kõikjal kasvamas. Toorainet saab ettevõte lisaks Saaremaa rannikule ka puhtaveelisest Kassari lahest ja tooteid müüakse üle kogu maailma. Pau ütles, et pidevalt on mõttes uuendused ja koostöö erinevate partneritega. Tuli ka välja, et ennast näevad nad selle maailma keskpunktina.
Georg Linkov keskendus ühistulisele kalakasvatusele, mille üht eelist näeb ta selles, et katusorganisatsioonide kaudu saab end ametnikkonnale paremini kuuldavaks teha ja kiirendada ettevõtjatele vajalike lubade menetlemist, mis praegu kestab aastaid. Linkovi sõnul on ühistu edukuse eelduseks liikmete omavahelisel usaldusel põhinev koostöö. Vesiviljeluse perspektiivikuse kinnituseks tõi Linkov võrdluse, et maakerast 70 protsenti on kaetud maailmamerega, kuid inimkond saab ookeanidest vaid 2 protsenti oma toidust. Osaühingu Hiiumere Farm juhatuse liikmena peab ta eriti perspektiivikaks multitroofset vesiviljelust ehk kalade, limuste ja vetikate koos kasvatamist.
Pikima ettekande tegi mereteadlane Tarmo Soomere, kes kirjeldas paljude näidete varal Läänemere tervist, mis on tema hinnangul suhteliselt hea. „Aegamööda on inimese töö paranemise suunas juba kasu toonud, kuid me ei tea, kui palju sellest on aset leidnud looduslikuna,“ ütles akadeemik. On selgunud, et inimmõju looduskeskkonnale ja elustikule on suures osas meie silmade eest peidus. Seda teadmist oleks tema sõnul tarvis arvesse võtta, „et me enese rumaluse pärast ei kuulutaks, et me ei saa merega hakkama.“
Lõpuarutelus vastasid panelistid küsimustele, mida esitas päevajuht Arno Kuusk ja koos markeeriti kokkupuutekohad kohaliku, riikliku ja rahvusvahelise meremajanduse vahel ja arutleti Hiiumaad ümbritseva mere majandamise parimate lahenduste üle.
Imre Kivi ütles otse, et liiga kaua on siin ühe koha peal tatsutud. Tegeledes kalapüügiga, mis on traditsiooniline meremajanduse haru, leidis ta, et tuleb ära kasutada ressursid, mis meil on – eeskätt kala. Kalasaagid on praegu tema sõnul viimase 15–20 aasta parimad ja kui on võimalik turustada, siis tuleb seda teha. „Süüa tahavad kõik, head värsket kala tahavad kõik,“ oli ta veendunud.
Skaala teise otsa asetus Jaak Viilipuse tõdemus: „Kuni meri on avatud, on avatud kõik võimalused.“
