Kärdla kirik üllatas taas

Aastatel 2018–2020 renoveeriti Kärdla kirik nii põhjalikult, kui see üldse võimalik on. Remonditööde käigus saime kuulda väärika hoone pikka eluiga ja läbielamisi ilmestavatest leidudest.
Tänaseks on kirikus puhastus- ja tihendustöödeks lahti võetud saksa firma “E.F. Walcker” orel (paigaldatud kirikusse 1904. aastal). Ja kirik üllatas jälle – oreli sisse oli peidetud kastike Kärdla Püha Johannese koguduse 1919–1938 raamatupidamise- ja kassa­dokumentidega. Käekiri, millega sissetulnd ja väljaläind kulusid üles on tähendatud, on iga kirjatehnika õpetaja unistus. Covidist rikkumata ninna ei hakka vähimatki kopituse lõhna – sajaaastased paberid on üllatavalt heas seisukorras. Arvepidamised olid ajalehenutsakutesse ära pakitud ja grupeeritud. Saja aasta tagustest kassadokumentidest, mida on täitnud kassapidaja Püss, saame aimu Kärdla koguduse ja alevi elust.
Akuraatselt on üles tähendatud, palju sai 1921 koguduselt palka oreli tuuletegija Jürgents, kerikupühkija Leiger, köster Tarning, pastor Kokamäe, vöörmünder ja organist Espak ja vöörmünder Kibuspuu. Lisaks said hooajaliselt palka surnuajavaht ja Saksa kabeli kütja. Kolme­kümnendatel olid ametid ja nimed veidi teised ning koguduse palgal oli koorijuhina ka Liisa Kuusik (tuntud Laulu-Liisana).
Keriku liikmemaksu oli 1928. aastal maksnud 180 inimest, järgnevatel aastatel rohkem. Võib arvata, et koguduse rahaline seis ei olnud siiski kiita, sellele viitavad mõned meeldetuletused maksmata arvete kohta. Siiski leiti võimalusi maksta toetusi vaestele.
Kiriku puidust torni ehitamiseks ostis kogudus 1929. aastal metsaraie pileteid. Metsa käisid koguduse liikmed ise tegemas ja said selle eest ka palka. Kassa­dokumentidest näeme, et torni laudise materjal toodi Saare­maalt Leisist liini­laevaga. Puitmaterjali, sealhulgas ajateibaid ja sepasüsa on ostetud ka Kalevivabrikult. Ülejäänud ehituses vajalikud ostud tehti Kärdla Tarvitahateühingu kauplusest, sealhulgas torni rist.
Arvepidamisest nähtub, et 1930. aasta jaanipäeva paiku osteti Hiiu-Kärdla Kalevi­vabriku haigekassa apteegist 323 pudelit limonaadi ning Kärdla Tarvitajateühingust šokolaadi, karamelle 5 kg, väikseid saiu 450 tk (hea­tegevusliku loterii tarbeks).
Katuse parandajad Waht, Kõmmus, Läkk ja Klaas on saanud 1932. aastal plekk-katuse ehitamise töötasuks 25 senti tunnist. Kõmmuse hobune on töötanud 9 tundi (töötasu selle eest 1 kroon) ja juhatuse esimees Ahingas koos hobusega 6 tundi (tasu kokku 2 krooni). Kiriku katuse jaoks vajalikud lauad saeti Kalevivabriku poolt ja selle eest maksti vabrikule 92 krooni ja 72 senti.
Kuna kogudusel oma maja ei olnud, renditi ruume nii kirikuõpetaja korteriks kui kontoriruumideks Spriida majas (tol ajal Wilmsi, praegu Pikal tänaval). Alevivalitsuselt on tegevusteks renditud ka koolimaja ruume. 1936. aastal hakati tegema kulusid kogudusele oma maja ehitamiseks praeguse Nuutri tänava äärde (tänaseks hävinud).
Aktiivset kirikuelu iseloomustavad suured kulud, mis tehti laululehtede trükkimisele. Kasutati Võru ja Valga trükikodasid, iga kirikupüha teenistuseks trükiti 200 kuni 350 laululehte.
Kärdla kirik saab kahe aasta pärast 160. aastaseks. Orelist leitud kastike dokumentidega pakub avastamisrõõmu ning sealt võib veel välja tulla saladusi, mis seni varjul olnud.

Tiit Harjak
Kärdla Kiriku sihtasutuse juhatuse liige