Rannakaluri võrku jäänud ja sealt päästetud merivart jõudis elu ja tervisega tagasi Hiiumaale ning lasti reedel Orjaku lahele ujuma.
Kohtusime Ilmi Aksli ja linnuvaatleja Leho Aaslaiuga reede õhtupoolikul Orjakus linnuvaatlustorni juures. Akslil karbiga kaasas äsja mandrilt, metsloomade hoiukodust saabunud merivart, kelle ta 13. aprillil Jausa lahel püügil olles kalavõrgust päästis. Üheskoos suundusime Orjaku Mudasilla juurde, et lind taas loodusesse lasta.
Aksli tundis muret, mis merivardist nüüd saab – oli ta ju Hiiumaal vaid läbilennul ja kaaslased juba ammu minema lennanud. Aaslaid lohutas, et lind kosub siin pisut ja küllap jõuab ilusti liigikaaslastele järele.
Mudasillal oli vesi päris madal ja ronisime selle kõrvale roostikku, et lind siiski võimalikult vee lähedal lahti lasta. Aaslaid palus meil olla ettevaatlikud, sest ta ise on kunagi varem sealsamas vööni mudasse vajunud. Meil õnneks nii täbaralt ei läinud ja isegi jalanõud jäid kuivaks.
Vahetult enne merivardi vabastamist rõngastas Aaslaid linnu. Rõnga pani ta ümber linnu terve jala, et haiget jalga rohkem mitte koormata. Küsimusele, kas üpris suurena tundunud rõngas lindu ka häirib, vastas Aaslaid, et ilmselt pisut siiski küll.
Linnuvaatleja ei osanud täpselt öelda, kui palju merivarte Eestis rõngastatud on, aga oletas, et ilmselt siiski vaid üksikud isendid.
Lõksus keset pulmi
Aprillis, kui merivart päästeti, oli ta sulestik kirev ja kauni roheka helgiga. Reedel polnud linnu erksast sulestikust aga enam midagi järel. Aksli arvas, et küllap mõjus vangistuses olek talle nii. Aaslaid aga selgitas, et tegemist on ilmselt isaslinnuga, kes vigastada saamise ajal oli lihtsalt pulmarüüs. Seepeale lõõpisid mõlemad, et vaene lind, kes keset pulmaaega kalavõrku jäi ja paarilise otsimise asemel mitu nädalat hoiukodus veetma pidi.
Kui merivart rõngastatud, oligi käes hetk, mil ta tagasi vabadusse pääseb. Aksli soovis linnule edu ja juba ujuski too Käina lahel. Aaslaid pakkus, et küllap merivart esimese asjana kohe sukeldub, aga seda ta siiski ei teinud. Ujus hoopis vaikselt eesoleva laiu poole.
Kaheksa aastat ühe jalaga
Jälgisime veel mõnda aega, kuidas lind vaikselt eemaldub. Aksli tundis veel muret merivardi jala pärast, mis ei tundunud päris terve, kuna vees ujudes hoidis lind seda sirgelt taga. Selle peale rääkis Aaslaid loo Eestis rõngastatud ühe jalaga aulist, kes elas nii kaheksa aastat, kuni üks Tjumeni jahimees ta maha laskis. Aaslaid ütles, et merivardi pärast ei tasu muretseda ja oli optimistlik, et linnul läheb kõik hästi.
Ilmi Aksli aga paneb kõigile südamele, et leides vigastatud linnu, ei tohi teda kindlasti abita jätta, vaid tuleb pöörduda keskkonnaameti või Eesti metsloomade ühingu poole. Võib juhtuda, et ka see lind on samasugune haruldus nagu merivart. On ju merivart Eestis teise kategooria kaitsealune lind. Kevaditi on neid siin läbirändel palju, aga meile pesitsema jäävad üksikud.
Ja loomulikult tahaks ta teada, kuidas tema päästetud linnu käsi edasi käib.
Rõngastatud linnu leidmisel tuleb üles märkida kõik rõngal olevad tähed ja numbrid ning taasleiust teatada Matsalu rõngastuskeskusele meiliaadressil matsalu@envir.ee
