Oktoobris kolmandat tegevusaastat alustanud MTÜ Läänemaa Naiste Tugikeskus pakub vägivalla all kannatavatele naistele tugiteenuseid 2014. aasta aprillist.
Eelmise aasta üheksa kuuga pöördus tugikeskuse poole 54 naist, tänavu üheksa kuuga 56 naist. Lisaks naistele on keskusest tuge saanud nendega kaasas olnud lapsed. Peamine põhjus, miks naised-lapsed keskusest abi otsivad, on lähisuhtevägivald.
Mis on lähisuhtevägivald?
Võiks arvata, et me kõik kujutame ette, mida tähendab lähisuhtevägivald, kuid see teadmine võib olla ekslik. Esmalt on oluline eristada tavatülisid ja konflikte tõeliselt vägivaldsest käitumismustrist. Nii maailma kui Eesti uuringud näitavad, et valdava enamiku paarisuhtes asetleidva raskete tagajärgedega vägivalla ohvriteks on naised ja vägivallatsejateks mehed.
On väga kahju, et meedias kajastatud juhtumeid võetakse tihti kui naiste sõda meeste vastu. Tegelikult mõistavad ju kõik normaalsed ja mittevägivaldsed mehed samuti vägivallatsejad hukka. Just selliste meeste häält oleks ühiskonnas vaja rohkem kuuldavaks teha, sest vägivaldseid mehi ei ole ju tegelikult palju.
Üks meie keskuses abi saanud naine lausa palus, et kirjutaksime sellest, milline siis on tegelikult vägivaldne mees, sest kui tema oma mehe käitumisest räägib, teda tavaliselt ei usuta.
Väljaspool kodu võivad vägivaldsed mehed olla väga meeldivad ning nad oskavad võita inimeste poolehoidu. Võõrastega, sh ametiisikutega suheldes võivad nad jätta väga viisaka, hooliva ja rahumeelse inimese mulje. Tihti on vägivallatsejad kõrgel positsioonil, edukad, võluvad mehed, kes on head manipulaatorid ja oskavad iseennast väga veenvalt ohvri rolli mängida. Nad võivad olla avalikkuses väga lugupeetud ja austatud, kodus on nad samal ajal aga põrgulised ise.
Just seetõttu on tüüpiline, et vägivallatseja ohvriks sattunud naisi ei usuta. Öeldakse: ju sa ikka ise tegid midagi valesti, sul on ju nii tore mees! Isegi naise lähedased võivad hakata kahtlema tema aususes ning hakata uskuma mehe manipulatsioone. Seda enam, et vägivaldne mees võib võõraste juuresolekul oma naisega käituda hoopis teisiti kui kodus, kus tunnistajaid ei ole.
Ohver pole süüdi
Vägivaldsele käitumisele tuleb selgelt ja üheselt vastu seista. Ka nn neutraalne hoiak on vesi vägivallatseja veskile.
Needsamad tavaelus, aga ka spetsialistide poolt kasutatavad väljendid, et “tangot tantsivad kaks” ja “igas suhtes on kaks osapoolt” on tegelikult vägivalda soodustavad hoiakud. Need annavad vägivallatsejale taas võimaluse süüdistada ohvrit, põigeldes iseenese süüst ja vastutusest osavalt kõrvale.
Vägivallaohver otsib niigi vigu eneses, ta on võib-olla aastaid püüdnud oma käitumist ja suhtlemist muuta. Tihti kõnnib terve pere n-ö kikivarvul, püüdes ära aimata vägivallatseja meeleolusid, soove ja tahtmisi. Enamasti pole see võimalik, kuna samale teole võivad eri kordadel järgneda kas kiitus või karistus. Nii tekibki käitumismuster, kus vägivallatseja süüdistab ohvrit ja ohver süüdistab iseennast.
Varjupaiga töötaja või terapeudiga kohtudes on ohvrite jaoks tihti jahmatav ainuüksi fakt, et keegi usub, et midagi niisugust nendega toimunud on. Varjupaiga töötajate roll on aidata teadvustada, et vägivald ei ole mitte mingil juhul õigustatud. See on tihti pikk töö, sest ohver on harjunud vägivalda õigustama ja ennast kõiges süüdlaseks pidama.
Jah, ta võib olla teinud vigu, me kõik teeme, aga kallaletungiks need õigustust ei anna!
Miks ta käitub vägivaldselt?
Võimust ja kontrollist saab vägivallatseja sisemise rahulduse. Ta kasutab naist piksevardana oma probleemide väljaelamiseks ja tasuta tööjõuna kodustes töödes. Samuti saavutab ta majandusliku kontrolli.
Tuleb aru saada, et vägivalla ohver ei põhjusta vägivallatseja vägivalda. Vägivalla aluseks on hoiak, mitte toimetulematus oma vihaga. Need mehed on näidanud, et kui nad tahavad, saavad nad konflikte rahumeelselt lahendada – kodus nad seda lihtsalt ei taha.
Vägivallatseja peamised liitlased on tema enda perekond, vanemad ja õed-vennad. Nemad suudaksid ainukesena peale kohtu ja politsei öelda, et mees käitub valesti. Enamasti pigistavad nad aga oma poja ja venna käitumise peale silma kinni, kuigi vägivalda üldiselt taunitakse. Ka naise enda sugulased pöörduvad mehe väga osavate manipuleeringute tõttu tihti naise vastu.
Väga oluline on poiste õigesti kasvatamine. Poisse tuleb õpetada tüdrukutest lugu pidama, olema empaatiline kogu loodu vastu. Igasugune patsist sikutamine võib saada aluseks arusaamale, et poiste ja tüdrukute vaheline suhtlus peabki käima vägivalla kaudu. Kui sinna lisandub kodus isa negatiivne eeskuju suhetes emaga, on suur tõenäosus, et poisist võib saada järgmine vägivallatseja.
Leili Mutso
Läänemaa naiste
tugikeskuse töötaja
