Juuli alguses toimunud pimeoksjonil alghinnaga 130 000 eurot müüdud 1,5 ha suurusele kinnistule koos aastal 1966 ehitatud ilmajaama hoonega tuli kolm pakkumist, millest suurima pakkumise tegija tehingust loobus. Samal oksjonil müüdi ka 2674 m2 suurune kõrvalkinnistu.
Tulime siia ligi 25 aastat tagasi juhuse tõttu.
Osulate koduterrassil istudes on selge, miks nad oksjonil osalesid, sest vaade avaneb just ilmajaama hoonele ja seda ümbritsevale aasale. Hugo Osula ütleb, et pakkumist tehes nad pikalt ei mõelnud, „sest tahame siia ümbrusesse sellist keskkonda, mis ei täituks väikeste ajutiste ehitistega, vaid oleks selle tähendusliku koha vääriline.“ Tiiu Osula nõustub, et osteti teatud mõttes ka privaatsust.
Hugo Osula meenutab Kalanasse sattumist: „Tulime siia ligi 25 aastat tagasi juhuse tõttu. Meil oli Luidjal Eesti bussimeeste ühisseminar ja siis õhtul Enn Randmaa ütles, et tead tule, ma näitan sulle ühte kihvti kohta. Ei inimesi, ainult tuul ja meri ja Ennu poolik maja. Ta pakkus, et võiks oma maa otsast jupi lõigata meile. Siis oli siin nii paks mets, et polnud kuskile kuuski maha lastagi.“
Mäletan seda aega hästi, töötajad elasid veel seal sees, kasvuhoone oli tomateid täis.
Osulad ehitasid rookatusega palkmaja ja rajasid ka tookord veel töötanud ilmajaama jaoks ühise kaevu. „Mäletan seda aega hästi, töötajad elasid veel seal sees, kasvuhoone oli tomateid täis,“ meenutab Hugo Osula, kelle sõnul oli nullindatel Kalanas veel palju kohalikku hõngu. Täna tundub Osulatele, et kohati on Kalanas rohkem rahvast kui Nõmmel suvel.
Päris kindlaid plaane endise ilmajaama kinnistuga Osulatel veel ei ole, aga selge on see, et ilmajaama vana ja amortiseerunud hoone alles ei jää. Aastate jooksul on Osulad Kalanasse toonud oma äripartnereid kogu maailmast ja nende tarbeks rajasid nad kuus aastat tagasi puhkemaja, mis nüüd soetatud kinnistuga moodustab lõpuks ühtse terviku. „Meie ettevõtlus on kasvanud nii rahvusvaheliseks, et kliente on Austraaliast USAni, Soomest Itaalia ja Marokoni, mille bussiliiklus jookseb muide T-Pileti süsteemil. Seepärast on meil ka siin käinud inimesi igalt poolt maailmanurkadest ja nad on olnud vaimustuses selle koha eraldatusest, rahust ja väärikusest,“ räägib Hugo Osula.
Juba 25 aastat tagasi rääkisid meile saksa kolleegid, et kui see kliimasoojenemine tõeks osutub, saab meie kandist üks maailma atraktiivsemaid kohti kõikide mõnudega, mida pakuvad neli aastaaega ja valged ööd.
Oma külaliste ja äripartnerite võõrustamine võib saada lähteülesandeks endise ilmajaama taassünnile. Samuti võimaldaks see teha koosolemisi, nõupidamisi ja kasvõi kaugtööd ettevõtte enda töötajatele. „See on nii väärikas kinnistu, et siin mingisuguseid rumalusi teha ei tohi, see tuleb hästi läbi mõelda,“ lubab Osula, rõhutades ka vastutust. „Lubame, et me häbi ei tee. Hiiumaal on ju selge see, et vaadatakse, et see viimane täpp i peal ka korrektselt pandud oleks,“ kinnitavad Osulad.
Ettevõtluse kaudu üle maailma võrgustunud Osulad hindavad Hiiumaad kui võimalust kiireks keskkonnavahetuseks Eesti sees – siia tullakse ikkagi üle mere. Ajal, mil meediast jääb mulje, nagu koliks eestlased massiliselt Hispaaniasse, usuvad Osulad hoopis Eesti eelistesse: „Juba 25 aastat tagasi rääkisid meile saksa kolleegid, et kui see kliimasoojenemine tõeks osutub, saab meie kandist üks maailma atraktiivsemaid kohti kõikide mõnudega, mida pakuvad neli aastaaega ja valged ööd.“ Edasistes plaanides on oma sõna öelda ka kolmel pojal, kellele Kalana samuti südamesse on kasvanud ja kes Hiiumaal nüüd juba oma peredega aega veedavad.
Osulad tegid pakkumise ka väiksele ilmajaama kõrval asuvale kinnistule, kuid jäid umbes 100 euroga teisele pakkujale alla.
