Tänapäeval kuuleb uksest ja aknast juttu rohepöördest ja keskkonnateadlikkusest. Manitseval ja tihti ka kirglikul toonil räägivad asjatundjad, kuidas juba üksikisiku tasandil tuleb käituda nii, et maailma keskkonnakatastroofist päästa.
Kuid tihtipeale ei saagi tavaline kodanik aru, et mida saab tema keskkonnasäästlikkuse heaks teha. Arvamuste paljusus ajab pea sassi ja seisukohad muutuvad ajas. Alles see oli, kui räägiti, kuidas paberkott on säästlikum kui kile. Nüüd öeldakse, et vaid ullikesed usuvad seda, kuidas paberkoti kasutamisega säästab maailma. Elektrit peaks paljude arvates tootma tuule abil, kuid tuugenite tootmise või hävitamise jalajälg olevat jällegi meeletult suur. Elektriauto polevat tänu akudele suurt keskkonnasäästlikum midagi.
Selliseid näiteid erinevatest arusaamadest võib tuua kümneid.
Taaskasutus tundub kõige selle kõrval olevat tõesti viis, kuidas natukenegi tarbimist vähendada ja seeläbi maailma ka rohelisemaks muuta. Eks ta ole keeruline ja naiivne muidugi uskuda, et kui osta teise ringi poest endale teksad, siis maailmas toodetakse üks teksapaar vähem. Aga kui nii, kasutatud asju ostes, käituvad paljud, võib tõesti juhtuda, et mõni uus asi jääb tegemata.
Hiiumaal on teise ringi poode tihesti ning nagu näha, siis ostjaid jagub. Ja olgu selle rohkuse põhjuseks kasvõi asjaolu, et uute riiete ja esemete soetamise võimalusi on saarel pigem vähe, täidavad need poed ikkagi ka rohelist eesmärki.