Jüri Kamenik Huvitav ja eraldi märkimist väärt on fakt, et jõululaupäev on tuuline olnud suisa üheksa aastat järjest ehk alates aastast 2009 ja tõenäoliselt lisandub sellele ka kümnes.
Näiteks 2014. aasta jõululaupäeval liikus üle Eesti lörtsi- ja lumesadu. Õhtul sadas kõikjal juba lund ja seega oli jõuluõhtu paljudes kohtades talve väljanägemisega, kena valge. Küll aga kimbutas jõululisi õhtul tugevnenud põhjakaare tuul, ulatudes rannikul lausa 19 meetrini sekundis. Õhutemperatuur oli öösel valdavalt miinustes, päeval mõni kraad alla nulli sisemaal, üle nulli saartel. Aknast võis seega välja vaadates täitsa jõulutunne peale tulla, tuulest olenemata!
2015. aasta jõululaupäev oli aga paljudes kohtades päikeseline ja peaaegu et suvise soojusega. Sooja oli
kuni 8 kraadi! Küll aga oli tuul läänekaarest tugev, kuni
23 meetrit sekundis. Toas pereringis see muidugi jõuluhõrgutisi nautimast ei seganud!
Jõululaupäev 2016 oli enamasti vihmane, õhtul oli saartel siiski selginemisi. Õhutemperatuur oli plusspoolel, maa must nagu eelnevalgi aastal ning tuul nagu tavaliselt tugev, puhudes seekord edelast puhanguti kuni 23 meetrit sekundis.
2017 jõululaupäev oli taaskord tuuline, seekord loodetuulega kuni 21 m/s. Ilm oli sula, kuid õhtul langes temperatuur alla nulli ja tekitas libedust. Aga mis sest toas olles ikka! Oli ka lumiseid paiku, kuid näiteks Laagris sadas tugevat paduvihma ja lumest polnud lõhnagi. Ilm külmenes peale jõululaupäeva, alates 25. detsembrist ja siis tekkis ajutine lumikate.
Jõulud jälle tuulised
Eelolevad jõulud peaks tulema vähemalt osades kohtades valged, aga ikka tuulised. Mitmesugused ilmatargad on välja öelnud, et jätkub mustade jõulude tendents, aga on ka arvamusi, et tulevad ikkagi valged jõulud.
Mudelarvutused on jõulud hetkeseisuga arvutanud suhteliselt lootusrikkaks, s.t pigem kisub kergete miinuskraadide peale, küll aga, nagu kombeks, on jõululaupäev jälle tuuline. Vähemalt kohati on oodata ilmselt ka värsket lumevaipa, mis on ju igati tore ja teretulnud nähtus jõulude ajal! Kindlasti saab seda prognoosi veel täpsustatud.
Detsember
Detsember tuleb üldiselt selline nagu see viimastel aastatel olnud – kord vihm, kord lumi, kord maa valge, kord maa must. Vaheldust jagub igale maitsele. Suurt külma ilmselt tulemas ei ole, mõnel ööl võib temperatuur langeda -7 kuni -10 kanti, pikemate selgimiste korral ehk enamgi. On ju ka sel sügistalvel sisealadel näidanud juba -14 kraadi. Lund praegu Eestis põhimõtteliselt ei ole, kuid lumelootust on lähipäevil kõikjal.
Musta maa eelis on jällegi see, et parem on vaadata meie taevaime, päikeseosakestest tekkivaid virmalisi. Nimelt olen Hiiumaal, mitte küll sel aastal, aga üleüldse musta maaga pimedal ajal näinud väga võimast ja lummavat taevast vaatemängu, kus virmalised ulatusid kohati isegi lõunasuunda ja värve oli palju, roheline, lilla, punane, valge. Kõik oli palja silmaga näha!
Edasine talv
Ülejäänud talve väljavaated ei ole praegu kahjuks väga positiivsed, eriti talvearmastajatele nagu ma ise. Veel mõnda aega tagasi ennustati külma talve, kuid praeguseks on olukord pigem teistsuguseks prognoositud. Tõenäoliselt tuleb sagedaste sadudega, pigem soojapoolne talv, kus lumised perioodid vahelduvad suladega. Oodata on ka suhteliselt palju tuult.
Jääteid saarte ja mandri vahel 90protsendilise tõenäosusega ei tule, sest praeguste prognooside järgi lihtsalt ei tule nii pikka külma. Küll aga on mõne võimsama ja arktilisema kõrgrõhkkonna mõju ajal kindlasti oodata 20kraadist ja enamat pakast. See võiks juhtuda jaanuaris ja veebruaris. Märtsis suuri külmasid enam üldiselt ei ole, ka päike hakkab siis juba veidi soojendama.
See aga võib kõik veel muutuda, kuna Eesti on teadupärast kliima mõttes “üleminekumaa” Mandri-Euroopa kliimalt arktilisele ning ootamatud muutused arvutusmudelites on olnud täiesti tavaline nähtus läbi aastate.
Oleme me kõik ju isegi näinud, kuidas Eesti ilm muutub 24 tunni jooksul, erinedes nagu öö ja päev.
Kaivo Lõppe
ilmavaatleja
