Sel suvel loodud Hiiumaa kammerorkestri (HiKO) antud jõulukontserdil kõlas Endrik Üksvärava dirigeerimisel imeline muusika, vastloodud orkestri tegevusplaane avasid Endrik ja Kristel Üksvärav.
Kontsert toimus jõulude teisel pühal Kärdla kirikus. Koos Hiiumaa kammerorkestriga esinesid kammerkoor Collegium Musicale ja noorema põlve tippsolistid – viiuldaja Triinu Piirsalu ja tšellist Marcel Johannes Kits.
Kontserdi korraldanud MTÜ Kerema Kultuurikoja juhatuse liige Tõnis Peikel tunnistas, et kõik, kes olid kontserdiga seotud, hoidsid hinge kinni viimase hetkeni – kas kontsert saab üldse toimuda. “Soov esineda oli suur ja paistab, et ka publik ootas seda kohtumist ning tuli kohale. Arvestasime piirangutega, kuid need meie pühadekontserti ei rikkunud.”
Kui Collegium Musicale on hiidlastele tuttav tänu korduvatele esinemistele Pühalepa muusikafestivalidel, siis Hiiumaa kammerorkester tegi oma debüütkontserdi mullusuvisel festivalil.
Orkestris mängivad Hiiumaaga otsesemalt või kaudsemalt seotud muusikud. Kellel on siin saarel juured, kellel sugulased, kes on Hiiumaa sõbrad, selgitas dirigent Endrik Üksvärav. Orkestri kontsertmeistriks on Robert Traksmann.
Kerema Kultuurikoja üks juhte Kristel Üksvärav rääkis, et orkestri moodustamiseks oli mitu ajendit. Pühalepa muusikafestivali korraldajad peavad vajalikuks, et Hiiumaal on oma professionaalne – algul projektipõhine – orkester, mis astub üles saarel toimuvatel erinevatel sündmustel ning tegutseb ka nii-öelda Hiiumaa saadikuna, kasvatades Hiiumaa tuntust väljaspool saart.
Tänu orkestrile kõlaks Hiiumaal ka senisest rohkem orkestrimuusikat. Suurte orkestrite kohaletoomine on kulukas ja nõuab ka avarat ruumi. Näiteks teadaolevalt ei ole ERSO kunagi Hiiumaal esinenud.
Kristel Üksvärava sõnul on tähtis ka see, et kuna Hiiumaa tuntuim helilooja Erkki-Sven Tüür on ennekõike orkestrimuusika looja, siis esitab Hiiumaa orkester tema teoseid, selle asemel, et püüda mõnda teist orkestrit saada saarele Tüüri muusikat esitama.
Jõulukontsert lummas ja üllatas
Jõulukontserdil kõlas muusika, milles põimusid vanade koraalide tuttavad helid, klassikalise muusika pärlite hulka kuuluvad teosed ning laulud ja seaded, mille hulgas oli ka kaks esmaettekannet.
Triinu Piirsalu meisterlikkus tuli hästi esile, kui kõlas Antonio Vivaldi viiulikontsertide tsükli “Aastaajad” neljas osa “Talv”. Marcel Johannes Kits aga lõi lummava õhustiku Joseph Haydni Tšellokontserdi C-duur II ja III osa esitades.
Kaalukas osa kontserdikavas oli kanda kammerkooril Collegium Musicale. Koori kõlavärve on palju kiidetud, nüüd esinesid mitmed kooriliikmed solistidena – Helina Kuljus, Annely Leinberg, Marie Roos ja Lili Kirikal. Nende nüansirikas laul tekitas soovi neid edaspidi rohkem solisti rollis esinemas näha.
Üllatusesinejad
Professionaalsete muusikute kõrval olid kontserdil esinemas ka üllatusesinejad, kel lavakogemust veel suhteliselt vähe, aga lauluoskust juba piisavalt. Nii algas kontsert Luukas Üksvärava ja Johan Üksvärava etteastega. Dirigendist isa klaveri-
mängu saatel esitasid nad kaks Erkki-Sven Tüüri laulu Ernst Enno sõnadele: “Päkapikk rassib” ja “Jõulurõõm”.
Samuti olid üllatuseks kaks esmaettekannet – Cyrillus Kreegi “Ma tulen taevast ülevalt” Margus Särglepa seades ja Piret Rips-Pormeistri ja Albert Ruutsoo “Jõuluöine”.
Spetsiaalne kava
Endrik Üksvärava sõnul koostas ta kava spetsiaalselt Kärdla kontserdi jaoks: “Meie soov oli pakkuda oma kuulajaile ühtaegu äratundmisrõõmu ning teisalt midagi uut – nii, et peale kontserti läheks iga kuulaja ära tundega, et ta on elamuse võrra rikkam.”
Tegelikult polegi see niisama lihtne ülesanne, arvestades, et publikut on erinevat – on näiteks neid, kes võibolla kord aastas tulevad kontserdile, aga ka neid, kes muusikat süvitsi tunnevad.
“Kindlasti tahtsime orkestriga esitada Vivaldi ja Haydni muusikat – sellist vanemat ja klassikalist ning justkui nende peegeldusena esitada koorilugusid erinevas seades,” rääkis dirigent peale kontserti. Tema sõnul oli see eksperiment, mille kohta ta ei teadnud, kas sealt tuleb midagi head või mitte. “Aga see õnnestus ja isegi rohkem kui ma ootasin – oli veel ilusam,” jagas Endrik Üksvärav oma rõõmu.