Vähipüügivõimalused on tänavu võrreldes eelmise aastaga valdavalt samad. Keskkonnaamet vähendas Hiiumaa vähipüügilimiiti poole võrra, kuna mullu kuivas põuase suve tõttu osa vähijõgedest.
Vähipüük on vähikatku või signaalvähi esinemise tõttu täielikult keelatud Saare maakonnas Põduste jões, Laugi peakraavis, Riksu ojas ja Riksu lahel, samuti Harju maakonnas Mustjões ja Vääna jões ning Põlva maakonnas Lutsu jões ja Värska lahes.
Sarnaselt varasematele aastatele, algab kalastuskaartide taotlemine jõevähi püügiks 1. juulil kell 9 veebiportaali www.pilet.ee kaudu ja keskkonnaameti regionaalsetes kontorites. Hiiumaal asub see Kärdlas Kõrgessaare mnt 18.
Müügikeskkonnas www.pilet.ee tuleb eelnevalt kasutajakonto luua. Need, kel konto olemas, peaksid üle kontrollima oma kontaktandmed. Kui kasutajaprofiililt puudub meiliaadress ja telefoninumber, ei saa luba osta.
Vähipüügi tulemuste kohta tuleb esitada aruanne viie ööpäeva jooksul alates kalastuskaardi kehtivuse lõppemisest. Vähipüük on lubatud 1. augustist kuni 31. augustini.
Püügilubadega tohib püüda jõevähke, mille pikkus otsaorgist kuni laka (karvakeste) lõpuni on 11 cm, väiksemad jõevähid tuleb lasta kohe püügikohas veekogusse tagasi. Kui tabate signaalvähi, siis seda isendit ei tohi kindlasti veekogusse tagasi lasta. Signaalvähk on võõrliik, kes kannab ohtlikku vähikatku tekitajat, mistõttu tuleb signaalvähi leiust teavitada esimesel võimalusel keskkonnaametit.
Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti sõnul tuleb veekogude ääres tegutsedes arvestada ka maaomanike seatud piirangutega ja käituda vastutustundlikult, lõket tohib teha vaid selleks ettenähtud kohtades ning looduses ei tohi prügistada. “Kõikidele avalikuks kasutamiseks mõeldud veekogudele peab olema ligipääs kuni nelja meetri laiuselt veekogu piirist. Omanik ei tohi seda sulgeda isegi siis, kui eramaa on tarastatud või liikumiskeeluga tähistatud. Küll aga on mootorsõidukiga võõral maatükil sõitmine keelatud, kui selleks pole antud luba,” sõnas Tuusti.
