Valdek Alber Uuringu raames koostati Hiiu saare majanduslikud tulevikustsenaariumid, mis saare erinevate tegevusmudelite, sealhulgas kohaliku omavalitsuse tegevuse puhul, võiksid rakenduda. Stsenaariumite raames hinnati mõjutegureid, mis majanduse arengu kujunemisel rolli mängivad, nagu näiteks regionaalpoliitika fookus, valitsemise tüüp, transpordipoliitika, energiapoliitika jm. Ilmestamaks erineva majandamise mõjusid Hiiumaa tulevikule, loodi neli tulevikustsenaariumit pealkirjadega “Las jääda nii, kuis on”, “Igaüks kestab enda eest”, “(Roheliselt) kestlik Hiiumaa”, “Ökohiidlane”. Need ei ole tuleviku prognoosid, vaid lood tõenäolistest tulevikest. Täna tutvustame järjekorras kolmandat.
“(Roheliselt) kestlik Hiiumaa”
Erinevalt teisest stsenaariumist, kus üldine suund Eestis oli tugevalt keskkonnasäästlikkusele, mis avaldas Hiiumaa olemasolevatele tööstusharudele negatiivset mõju, sest väikeste mahtude tõttu osutusid uued tehnoloogiad liiga kalliks, on kolmanda stsenaariumi puhul üldine suund küll keskkonnasäästlik, ent mitte nii tugevalt.
Kasutatakse ja arendatakse ressursi- ja tööjõusäästlikke tehnoloogiaid, mis muudavad asukoha ja mastaabi vähem oluliseks ning väiketootmise paindlikumaks. See mõjub positiivselt Hiiumaa tööstusharudele. Väheneb inimeste väljavool ja rohkem on kaugtöö võimalusi, kuid võib tekkida probleeme tööjõu ebapiisava ettevalmistusega.
Regionaalpoliitika on kasvukeskustepõhine. Piirkondadel on suurem autonoomia, nii finantsautonoomia kui ka tegevusvabadus. Taristute arendamisel investeeritakse parematesse ühendustesse (internet, lennundus, sadamad, teed) ja kinnisvarasse nii elamiseks kui töö tegemiseks.
Energiapoliitikas keskendutakse kohapeal kättesaadavatele energiaallikatele – tuul, päike, sõnnik, biogaas. Ettevõtluses rakendatakse kohaliku omavalitsuse tasandi toetusmeetmeid, struktuurivahendite jagamisel arvestatakse regioonide eripärasid ja toetatakse kohaliku ressursi väärindamist. Aktiivsemalt väärindatakse kohalikke loodus- ja maavarasid (nt meremuda, kadakas, marjad). Toimub spaaettevõtluse areng.
Hiiumaa mainekujundus keskendub UNESCO Lääne-Eesti saarte biosfääri programmialale ning selle tulemusena arenevad Hiiumaa kasvuvaldkonnad järgmiste müügitulu prognoosidega – põllumajandus 20–30%, toiduainete tootmine 15–20%, meremajandus 12–17% ja turism 10–15%. Riskidena nähakse siin spetsialiseerumisest tulenevat haavatavust ja suuremahulise regionaalpoliitika finantseerimisraskusi, ka võivad süveneda keskkonnaprobleemid.
Selle stsenaariumi puhul võiks rahvaarvu vähenemine prognoositud tempos pidurduda ning SKP täiendav kasv elaniku kohta oleks hinnanguliselt 5%. Valla aasta eelarve võiks suureneda aastas rohkem kui miljoni euro võrra.
Üldiseloomustus sellele stsenaariumile oleks: hea taristu, kõrge kestlikkus.
Artikli ilmumist toetab Hiiumaa PATEE programm ning on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Jätkub järgmisel reedel tulevikustsenaariumiga nr 4, mis on viimane.
Hiiumaa Arenduskeskus
