ASi Dale LD. juhataja Tiit Asumets ulatab ajakirjanikule oma visiitkaardi ja viskab nalja, et sellele on trükkimisel pisike viga sisse sattunud – kirjas on “juhataja”, aga peaks olema “jooksupoiss”.
Edela Hiiumaal metsade rüpes asuva ettevõtte kontori seinad on au- ja tänukirju täis, juhataja kabineti riiulid meenetega kaetud. Ettevõtte juhataja Tiit Asumets ise ütleb, et kõige tähtsam tunnustus on 2007. aastal ASilt Krediidinfo saadud krediidireiting AA ehk “väga hea”. See on ettevõtte majandus-, finants- ja maksekommete koondhinne ja kõneleb firma usaldusväärsusest.
Töötajate hoole alla suriseb 32 Sumitomo Demag survevaluautomaati ja klõbistab kuus spetsiaalselt Dale jaoks konstrueeritud ja ehitatud automaatliini. Kokku on siin 2500 ruutmeetrit põrandapinda, mida kaasaegsete koristusmasinate abil hoiavad piinlikult puhtana kaks koristajat. Dale “kullakambris” on sadu hinnalisi valuvorme, millest kallimate hind
35 000–40 000 eurot. Ettevõttes valmib u 500 erinevat toodet. Vastvalminud laohoone riiulid on 9 m kõrged ja seal on 700 alusekohta. Ettevõtte valmistoodang läheb Eestisse, Soome, Rootsi, Valgevenesse ja Venemaale.
Ettevõtjaks juhuse tahtel
Juhataja Tiit Asumets on üles kasvanud Märjamaa valla Tolli külas, käinud Märjamaal koolis ja hiljem olnud Orissaare lastekodus. “Läks niimoodi,” ütleb ta napilt ja lisab selgituseks, “Vanaema mind rohkem kasvatas.”
Tiit ja tema abikaasa Ellen tulid Hiiumaale 1975. aastal. Ellen, kes on pärit Valtust, õppis Eesti Põllumajanduse akadeemias, praeguses Maaülikoolis, ja tollal nõuti selle kooli üliõpilastelt, et nad pidid enne kaht viimast kursust minema maale tööle.
Rapla rajooni rikka Valtu kolhoosi esimees Tenno Teets neile korterit ei andnud ja nii võeti ette Hiiumaa teekond. “Teets ehitas Valtu väga ilusasti üles, aga oma lastele kortereid ei andnud, andis võõrastele, omad lapsed pidid kodust ära minema,” ütleb Asumets.
Hiiumaal lubas Emmaste kolhoosi esimees, lahke ja tore mees Jaan Riisenberg, neile kahe aasta pärast korterit esimesse uude majja. Paraku polnud kahe aasta pärast ehitusplatsil veel tikkugi maasse löödud.
Nööp toitis pintsakut
Pool aastat töötas Asumets autojuhina ja 1. veebruaril 1976 kutsuti ta müügimeheks Emmaste kolhoosi abitootmisesse. Seal tehti manuseid, nööpe-pandlaid jms, õmblus- ja jalatsivabrikutele st rõivastele ja saabastele – kokku üle poolesaja artikli. 15 aastat sõitis ta mööda Venemaad ja müüs neid.
“Tänu sellele oli Emmaste kolhoos rikas – keegi raha ei lugenud, raha oli palju. Olime igal aastal viie rikkama kolhoosi seas ja palgad olid meil head,” meenutab Asumets ja nõustub, et nööp ehk abitootmine pidas ülal pintsakut ehk kolhoosi.
Jäime ripakile
Kui tuli Eesti aeg, erastas abitööstuse juhataja kümne töötajaga õmblustsehhi, aga nn nööbitööstus jäi ripakile. Asumets oli juhataja järel n-ö järgmine mees ja tema võttis siis inimesed kokku ja tegi ettepaneku, et “Teeme ka!”. Ettevõtte AS Dale LD. registreerimiskuupäev on 9. detsembril 1991 – juhuse tahtel täpselt Tiidu sünnipäeval. Koos Asumetsaga on algusest peale ettevõtte sünni juures olnud Anita Kaerma, Mare Kuslap ja Peeter Lemkov. Koos istuti maha ja tehti aktsiaselts valmis ja Asumets ütleb, et juhataja sai temast juhuse tahtel. “Tundsin paljusid, suhtlusoskus oli hea tänu Venemaale ja müügitööle üldse,” oletab ta põhjusi, miks liisk temale langes.
Seitsmeks aastaks, koos väljaostuõigusega, võtsid nad tollaselt Emmaste põllumajandusühistult abitootmise seadmed ja ruumid rendile. Juba aprillis 1993 maksid nad ühistule viimase sendi rendilevõetud varade maksumusest.
Kogu ettevõtte põhivara õnnestus ära katta aktsionärideks tulnud töötajate osakutega – aktsionäre oli algul lausa 55. Aktsiaid pakuti kõigile – nii neile, kes läksid ettevõttest pensionile, kui neile, kes ettevõttes töötasid. Mõned aktsiaid ei tahtnud ja nende osakud maksti viie aasta jooksul välja. Asumets mäletab, et kümmekond inimest nõustusid selle pakkumisega ja nemad olidki ainukesed, kes raha said. Põhjuseks, et majanduses muutus kõik väga kiiresti ja paljud tollal loodud aktsiaseltsid ei jäänud “vee peale”.
Kasv tuli sõbra tuules
“Meil lihtsalt vedas, olime õigel ajal õiges kohas,” nendib Asumets ja edasine kõlab nagu muinasjutt. Vedamiseks nimetab Asumets tagantjärele ka seda, et abitootmine niiöelda ripakile jäi, et nad inimesed kokku võtsid ja aktsiaseltsi tegid. Ent 1992. aastal “kustus ära” üks nende suurtellijaid Kommunaar, ka Venemaa turg kadus. Õnneks oli Eestis veel õmblusvabrikuid ja neilt tuli ka tellimusi, kuid olukord polnud just kiita.
Asumets ei mäleta enam täpselt, kuidas ta sattus kokku ASi Matek varustusosakonna juhataja Harry Tikasega. Juba 1988 asutatud Matek hakkas Pärnus tootma ehitusvahtu ja ehitas maju. Ehitusvahu purkide ventiilid ja muud plastosad tõi ettevõte sisse Soomest ja Norrast, kuid et tootmine efektiivsem oleks, otsisid nad Eestist plastivalajat, kellelt osad tellida. Dalel oli kolm plastivalupressi ja nn teksanööpide taguste valamise kogemus. Venemaal oli see olnud väga minev kaup – iga õmblusvabrik tahtis oma logoga nööpi.
“Istusime ja arutasime koostöövõimalusi ja poole jutu pealt vaatasime, et midagi on valesti – räägime nagu võõrad. Olime lapsepõlvesõbrad, lihtsalt ei tundnud üksteist ära – nii ammu polnud näinud. Muidugi oli siis jutt kohe teine,” meenutab Asumets.
Matek arenes väga kiiresti ja Asumets tunnistab, et kõik, mis Dalel praegu on, on tulnud selle arengu tuules: “Tänu neile oleme saanud areneda ja oleme nüüdseks siin, kus me oleme – meil on maailmaklassist tipptehnoloogia.”
Mateki ehitusvahtude osaga, mille ostis suur Soome ehitusfirma YIT, hiljem sakslaste Henkel, tehakse ASi Henkel Makroflex nime all koostööd siiani. Henkeli ehitusvahupurkide jaoks toodetakse kõik plastosad, v.a ventiil.
Munad mitmes korvis
Nüüdseks on ettevõtte teinud tööd selle nimel, et “munad” mitmesse korvi jaotada. Kuigi Henkel on jätkuvalt suurim partner – ostab 60 protsenti toodangust –, on ettevõtte koostööpartnerite hulgas nüüd ka suur Soome Ensto, Rootsi ABB jt.
Enstoga läks aasta aega enne kui laua taha istuti ja lepinguni jõuti. Pärast seda tõi ettevõte tootmise Soomest ära, osa Dalesse, osa Tallinna. “Seal pole hankija vahetamine lihtne – nad peavad nii kindlad olema, et toode tuleb kvaliteetne, et logistika on kõik paigas,” selgitab Asumets.
Praegu teeb Dale Enstole üle 450 erineva toote. Ja kuigi lepingus on kirjas kahenädalane ettetellimisaeg, tuleb ikka ette, et Enstol on üht või teist asja juba “homme” vaja. “Ja nad saavad selle homme,” kinnitab Asumets. “Eesti ettevõtete edu pant ongi paindlikkus – kui vaja, tehakse tööd,” selgitab Asumets.
Küsimusele, kas töötajad ei nurise n-ö viimase hetke kiirete tööde pärast, vastab Asumets, et tehas töötab niigi 24/7. “Muidugi me maksame inimestele selle eest,” kinnitab Asumets.
AS Dale tavalise liinitöötaja keskmine palk ongi tunduvalt üle Eesti keskmise, st kõvasti üle 1000 euro.
Algusaastatel oli ettevõttes töötajaid 50, vahepeal kukkus see arv 24le, praegu saab tööd 44 inimest. “Koristajatest alates ja jooksupoisiga lõpetades,” täpsustab Asumets.
Sõnu tuli süüa
Seitse aastat tagasi võttis ettevõte suure laenu – 11 miljonit eurot, et ehitada uus laohoone ja ABB koostetsehh. Selle aasta jaanuaris maksti viimane 4000 eurot pangale tagasi. “Siis mõtlesime, et nüüd peame vahet ja paar aastat kosume,” räägib Asumets.
Aga siis tuli üks Peterburis sündinud Vene kodanik tehast vaatama. Käis, vaatas ja kuu aja pärast helistas uuesti, et tahab jälle tulla. Tuli koos äripartneriga ja teatas, et tahab hakata koostööd tegema. Tal oli vaja kuut erinevat plastdetaili ja hindade üle ta väga ei kaubelnudki.
Asumets siis küsis, miks ta just nende ettevõtte valis. On ju Tallinna ümber plastiettevõtteid küll ja küll, Hiiumaal ka. Mees vastas, et Dale tsehhide puhtus ja ümbruse heakord, 23 aasta töökogemus ja kliendid, kelle nimed ettevõtte koduleheküljel jooksevad – Henkel, ABB, Ensto – kõik see maksab ja tagab, et tellija ei pea kvaliteedi pärast muret tundma.
Nii tuligi omanikel omaenda sõnu süüa ja jälle investeerida. Seekordne laen oli varasemaga võrreldes päris pisike, 700 000 eurot ehk sisuliselt ettevõtte kahe kuu käive. Pool sellest läks uue tootmishoone ehitusse, pool seadmete soetamiseks. Ilmselt tuleb ehk ka mõni inimene lisaks tööle võtta.
Käive püsib, kasumi-marginaal kahaneb
Asumets selgitab, et tootmise laiendamisel on nad lähtunud põhimõttest, et toota võib mida iganes, aga toodetu tuleb ka maha müüa.
Euroopa Liidu ja Venemaa vastastikused majandussanktsioonid Dalet eriti ei puuduta, kuna ettevõte müüb sel suunal vaid nelja toodet ühele Moskva firmale, kellega tehakse koostööd neljandat aastat. Kuus-seitse aastat on üks koostööpartner ka Valgevenest. “See koostöö läheb küll hästi,” kinnitab juhataja.
Ettevõtte töömaht on viimasel neljal aastal olnud stabiilne – netokäive 4 miljonit eurot. Ka tänavune käibeprognoos jääb samasse suurusjärku ja ehk tuleb natuke ülegi.
Ettevõtte kasuminumbrid olid siiani väga head, aga kuna konkurente on Euroopas palju, Eestis vaid üks, ja hinnasurve suur, siis need numbrid kukuvad. “Seda kasumit, mis me kunagi teenisime – viisteist ja kümme protsenti – seda enam ei saa, kolm-neli-viis protsenti, siis on juba väga hea. See aga tähendab, et kasumit tuleb teenida käibe pealt,” selgitab juhataja.
