Esmapõletusest sündis helivõimendi

Neljapäeva hommikul Tubalal alanud keraamika ühepäeva­näitusel ühendati kokku põletuse võimas ühistulemus – keraamiline skulptuur-helivõimendi.
Tubala anagama ehk keraamika kõrgkuumus-puupõletusahju ukseava eest kollased telliskivid eemaldanud Eesti, Läti, Leedu ja Ameerika keraamikud ohkasid kergendusega, kui olid esimesed pilgud vast­põletatud töödele heitnud.
Ligi kolm ööd-päeva kestnud põletus oli andnud suure­pärase saagi: pea kõik esemed nägid välja just sellised, nagu keraamikud lootnud olidki. “Esimene põletus läks üle ootuste, praktiliselt kõik esemed õnnestusid,” kinnitas rahvusvahelise keraamika­kursuse Eesti osa organiseeri­ja, Eesti kunstiakadeemia keraamikaosakonna juhataja, professor Urmas Puhkan.
15 keraamiku ühistöö
Põnevasse sündmusse olid kaasatud viisteist professionaalset Eesti, Läti ja Leedu keraamikut projektiga “Kunst looduses” (CREANATURE). Eesti keraamikutest osalesid Hiiumaa sümpoosiumil Külli Kõiv, Aigi Orav, Kärt Seppel, Sergei Isupov, Kadri Pärnamets, Urmas Puhkan ja Kadri Jäätma. Keraamikud saabusid Hiiumaale 12. augustil ning lõid sealsamas Tubala küla ahju kõrval savist ühistöö – piraka keraamilise skulptuur-­helivõimendi.
“Jagasime helivõimendi elektroonilised osad niiviisi ära, et iga keraamik tegi ühele osale pesa,” kirjeldas Puhkan. “Iga pesa tähendab endast eraldi objekti, Hiiumaa osa – näiteks olid esindatud keraamiline Kõpu tuletorn ja kraater. Selle loomiseks sõitsime kursuse algul mööda saart ringi ja tutvusime kohalike vaatamisväärsustega.”
Hiiumaa-märgiline keraamiline helivõimendi ühendatakse uuesti kokku Tallinnas Löewenschede torni neljandal korrusel, kus vastav näitus novembris avatakse. Pärast seda liigub näitus edasi Riiga ja Kaunasesse.
Muidugi mahtus keraamika puupõletusahju kolme kambrisse palju muudki põnevat, nagu näiteks Hiiumaa logode ja siltidega nõusid, kalamustrilisi kausse, portselanist tasse, hiiglaslik tort koos mitmete elementidega ning Ameerikas elava Eesti keraamiku Sergei Isupovi loodud naisepea-skulptuur.
Tegijad ühtses külas
Avamispäeva soosis päikese­paisteline, ilma ühegi pilvetükita õhtusse kulgev ilm. Ahju loojaid ja rahvusvahelist keraamikute seltskonda olid õnnitlema saabunud Hiiu maavanem Riho Rahuoja, Kärdla linnapea Georg Linkov, Osooni võttegrupp, Tubala külarahvas ja kümned huvilised nii Hiiumaalt kui Mandri-Eestist.
Ahju loomise kallal oli MTÜ Tubala Anagama töötanud viimased poolteist aastat. Ahjumeistri Andres Alliku juhtimisel veidi enne jaanipäeva valminud keraamikaahi on Eestis ainulaadne oma kolme kambri tõttu.
MTÜ Tubala Anagama juhatuse liige ja ahjuprojekti looja ning eestvedaja Natalia Kuhi märkis, et ahju valmimisele oli suureks toeks Tuuru nõustaja Kaja Hiis, kes võttis projekti oma südame­asjaks ja nõustas seda algusest lõpuni. Oluline toetus tuli kohalikelt ettevõtjatelt. “Samuti olid suureks toeks MTÜ Tubala Anagama juhatuse liikmed Sulev Loopalu ja Kadri Jäätma ning mu oma pere,” ütles Kuhi. “Olen uhke ja õnnelik, et meil on nii kokkuhoidev küla – külanoored aitasid lipuvarrast teha ja üles panna, üks naaber tõi tööhoos keraamikutele korvitäie koduaia õunu, teine astus niisama läbi, et hea sõnaga tegijatesse hoogu süstida.”
Ainulaadne ahi elab
MTÜ Tubala Anagama juhatuse liige, keraamik Kadri Jäätma tunnistas, et tema südamesse jättis Tubalas toimunud kunstilabor kustumatu jälje, täpselt samuti nagu Hiiumaa isegi. “Ma olen väga uhke, et olen saanud osaleda mittetulundusühingu loomise juures ja saan nüüd ahju juures abiks olla. Tundub, et viibin üha rohkem oma südame ja mõttega Hiiumaal, ning püüan ka järgmisele, sügisesele põletamisele jõuda. Tähtis on, et huvi ahju vastu jätkuks ja inimesed tuleksid siia kohale. Nii tekib järelkasv ja ahi saab elada.”
Küllap ahi elab – septembri teisel nädalal saabuvad keraamikat põletama samad Läti kunstitudengid, kes suvel ahju ehitada aitasid.
Natalia Kuhi lubas, et Tubala külas peetavast ühepäevanäitusest saab tava, mis kaasneb iga põletusega. “Meie eesmärk on keraamika­näitused Hiiumaale kohale tuua, selle asemel, et hiidlane neid välismaal peaks käima vaatamas.”
Kuhi lisas, et kaudne kasu on seesugustel kümnepäevastel kursustel ka kogu Hiiumaa majandusele. Kursust väisavad keraamikud ja kunstnikud kasutavad Hiiumaa majutust, toitlustust, giiditeenuseid ja transporti.
Keraamika kõrgkuumus-puupõletusahju avamis­pidustused kogusid üha hoogu ning tipnesid õhtul kringlisöömise, emotsionaal­sete tänukõnede ja pooleteisetunnise vanamuusikakontserdiga otse ahjuukse ees. Vanaaegseid muusika­instrumente tutvustas
muusikatrupp JA, ehk Eesti muusikaakadeemia tudengid Anna-Liisa Eller ja Johanna-Maria Jaama.