Õpilased on koduõppel olnud nüüdseks juba kolm nädalat. Ilmselt on kuulnud kõik, kui väsitav ja kurnav see on lapsevanematele ning kuidas nad ei suuda ära oodata, millal koolid taas avatakse.
Mida arvavad olukorrast aga lapsed? Uurisin oma tütrelt, Palade kooli 4. klassi õpilaselt Amanda Liisa Liisterilt (10) kuidas tema olukorraga toime tuleb:
Mida tead koroonaviirusest ja praegusest eriolukorrast Eestis?
Amanda Liisa: Ma tean, et olukord maailmas on väga tõsine ja et see viirus algas Hiinast ning tekitab hingamisraskusi. Väga palju inimesi on sellesse juba surnud. Veel tean seda, et eriolukorra tõttu, ei tohi ma koolis ja trennis käia ega sõpradega kohtuda.
Kas praegune olukord tekitab sinus hirmu?
Mitte väga. Ma ei tahaks koroonasse nakatuda, aga samas ma ei karda ka seda. Oma vanemate, vanaema ja vanaisa ning vanemate vanavanemate pärast muretsen küll. Vanemad inimesed põevad seda haigust raskemalt. Vanavanematel on niikuinii tervis kehvem ka.
Kuidas sinu igapäevaelu praeguses olukorras muutunud on?
Ma ei käi enam koolis ega õues. Trennis ei saa käia. Pean kodus õppima ja see on kohutav.
Mida arvad koduõppest?
Koduõpe on igav. Tore on see, et saan ruttu ära õppida ja pärast on terve päev vaba. Hommikuti võin pikemalt magada ja õhtul kauem üleval olla.
Mis on koduõppe juures kõige keerulisem?
Õppimine. Õppida on raskem. Kui millestki aru ei saa, ei saa kohe õpetajalt abi küsida ja pean ise hakkama saama. Õnneks minu klassijuhataja Liina Lindpere on minu kodutöödest ja tunnikontrollidest ka aru saanud, kui mõne teemaga hätta jäänud olen ja mind videokõne vahendusel aidanud. Olen pidanud palju rohkem arvutit kasutama hakkama, et õpetajatele kodutöid saata. Lisaks segavad mind kodus õppides väga palju mu väiksemad vennad. Tahaks väljas käia ja sõpradega kohtuda, aga ei saa.
Millest tunned praegu kõige enam puudust?
Tunnen kõige rohkem puudust trenniskäimisest ja sõpradest. Pisut igatsen ka kooli ja õpetajaid. Poodi tahaks ka minna. Eriolukorra tõttu ei saanud me perega minna mandrile vanaema ja onu sünnipäevale. Nägin neid viimati jõulude ajal ja igatsen ka neid.
Millal viimati oma sõpradega kohtusid?
Täpselt ei mäletagi, viimane kolmapäev enne eriolukorda ilmselt ehk siis 11. märts, sest neljapäev oli Palade koolis nn tööle kaasa ja reedel kodusõppimise päev. Nädalavahetusel käskisid vanemad juba kodus olla ja esmaspäevast olid koolid suletud.
Kuidas õppimisest vaba aega kodus sisustad?
Oma toas telefonis olles või raamatut lugedes.
Mida arvad sellest, et koole ei pruugita sel õppeaastal enam avadagi?
Loodan, et tuleb eriti pikk suvepuhkus. Septembris uuesti kooli minna on ilmselt raskem. Kodus ei saa võibolla niipalju asju selgeks, kui koolis oleks saanud, aga ma pole kindel.
Samas ei tundu tore veel ka aprillis ja mais kodus karantiinis olla. Loodan, et suveks on eriolukord läbi. Kui ma suvel ujuma ei saa, siis ma lähen hulluks.
