TAPIO VARES Eriti elutuba oma heleda sektsiooni ja kõige muuga. Sektsioonkappi avades ilmus ekraan, kus näitlejateseltskond esitab omaaegset sünnipäevapidu.
Eksootiline oli mu jaoks vanniahi. Plekkagregaat, mida köeti puudega, saamaks sooja vett. Nojah, vann oli mu lapsepõlves luksus, mida sai Rakvere linnas sugulaste või Loksal vanavanemate juures nautida. Meie käisime kodus pesemas oma pisikeses liivapõrandaga suitsusaunas. Millaks see moodne uus soome saun tuli.
Köögi külmikus avanesid pilgule kileviinerid ja siniseks tõmbunud kana. Muidugi on need mulaažid.
Tagatoas seinal nostalgilised biitlite fotod ning tuttavlik grammofon vinüülplaatide riiulil. Äratundmist pakkus ka koolitarbeid täis õpilase kirjutuslaud.
1993. aasta korter osutus aga pisut rusuvaks. Kas siis nii vanaaegne elukeskkond võis toona olla? Nojah, meie olime selleks ajaks juba Hiiumaale kolinud, ei olnud meil säärast vana pärandmööblit, tegime uues elamises remonti ja puha.
Hiljem seletas giid, et mõne külastaja jaoks on see korter üsna üle võlli. Teiste arvates leidus aga hullematki. Nojah, kolhoosikorra lagunemise järel oli elu maal sageli õige keeruline, kadus töö, kiputi pidet kaotanult tublisti pudelipõhja kiikama. Siinne köögilaud lausa vapustas oma ehedusega. Selline masendav läbujäänus. Priimapakk ja konisid täis tuhatoos, rokased taldrikud ning hulk alkopudeleid, muuseas Karuõlu ja Kiigeõlu. Rokk taldrikuil on muide värvidega tehtud, väga tõetruult.
Raadiost kostus R2, mis just mais 1993 alustas. Kõneleti Tartu Kivisilla taastamisest. Sekka aga viinareklaam…
Köögikapi ust avades paiskus ruumi näitlejate esitatud sõnelus kodus töötuna lulli lööva mehe ja atsaka naise vahel. Kiskus lõpuks päris inetuks.
Edasi tänapäeva, 2019. aastasse jõudmine oli kui mingisse muinasjuttu saabumine. Kõik nii klants ja hele. Mu jaoks on selline stiil küll steriilne, aga paljud eestlased armastavad miskipärast taolist n-ö skandinaavialikku minimalismi.
Elutoas sai lameekraantelekast näha AK klippe selle kortermaja vabaõhumuuseumi toomisest. Tõesti, ikka uskumatu tegu, tuua ära terve silikaatmaja. Hoone saeti suurteks paneelideks, mis kindlustati vahtplasti ja raamidega. Kardeti, et seinad ei pea vastu ja tuleb ehk kõik uues asukohas kivihaaval üles ehitada. Aga ei pea alati paika väide, et nõukaajal ehitati viletsalt. Antud maja puhul igatahes vägagi korralikult, ei lagunenud ära midagi.
Selle viimase, moodsa eesti korteri taustalugu on umbes selline, et mees sõitis Rootsi vahet rekat, teenis päris hästi ja nii säärane kodu maakohas luua suudetigi.
Keldris on näha omaette teemaarendus eesti maaelust läbi 20. sajandi. Giidi sõnul tahavad nad õuele veel sapaka saada, heal juhul ehk lehmagi. Kasvuhoones aga kasvavad juba tomatid.
Tagasi väljas olin endaga nagu pisut segi. Väga imelik tundmus valdas – täielik minevikus ära käimine. Peagu kui eheda ajamasinaga.
