krimiaalpoliitika.ee 2021. aastal registreeriti Eestis kokku 25 982 kuritegu, mis on võrreldes aasta varasemaga 0,6% rohkem. Tapmisi ja mõrvu registreeriti koos katsetega 27, mis on praeguste andmete järgi läbi aegade madalaim arv.
Vägivallakuritegude arv vähenes 6% ja ka kehaliste väärkohtlemiste arv vähenes teist aastat järjest. Väga rõõmustav on justiitsminister Maris Lauri sõnul see, et kõige raskemate kuritegude ehk tapmiste ja mõrvade arv vähenes isegi ligi kaks korda: koos katsetega 50 kuriteolt 27-le. Neis hukkus
19 inimest, mis on kõige madalam arv aastakümnete jooksul. “Loodan, et selline vähenemine jätkub ka edaspidi,” rõhutas minister.
Varguste arv kasvas, võrreldes eelmise aastaga, 9%, kuid kahel eelmisel aastal oli varguste arv kõigi aegade madalaim. Perevägivallakuritegude registreerimise kasv on viimasel kahel aastal peatunud. Alaealiste toime pandud süütegude arv langes 2021. aastal viimase kümnendi madalaimale tasemele. Tõusnud on seksuaalkuritegude arv ja peamine kasv tuli laste vastu toime pandud kuritegude pealt. “Sellist tõusu on võimalik selgitada nii sellega, et seksuaalkuritegudest julgetakse enam teada anda kui ka politsei hea tööga nende kuritegude avastamisel,” selgitas justiitsminister.
Korruptsioonikuritegude arv suurenes 2020. aastaga võrreldes kuue võrra, kokku registreeriti 87 kuritegu. Samal ajal kriminaalasjade arv vähenes kahe võrra, neid oli 2021. aastal 54. Enim oli erinevaid altkäemaksuga seotud kuritegusid ja neist omakorda seda, kus ametnikud teatasid altkäemaksu pakkumisest.
Toimetaja HARDA ROOSNA
