Nii süüdistaja kui kaitsja tunnistasid Tuuru juhataja kohtuasja lõppistungil, et kõik tehtud tehingud, ka need, mis vastuolus korruptsioonivastase seaduses kehtestatud piirangutega, olid sihtasutusele majanduslikult kasulikud.
Reedel kuulas kohtunik Piia Jaaksoo ära prokurör Indrek Kalda süüdistuskõne, kaitsja Peep Rajavere kaitsekõne ja süüdistatava Aivi Telviku lõppsõna. Kohus kuulutab otsuse 30. mail.
Prokurör: Tehingud olid Tuurule kasulikud
Pärast nelja istungipäeva ja ligi paarikümne tunnistaja ülekuulamist teatas prokurör Indrek Kalda reedel, et süüdistab SA Tuuru endist juhatajat korruptsiooniseaduse toimingupiirangute teadvas rikkumises suures ulatuses.
“Aivi Telvik ei taandanud end, ei teatanud sihtasutuse nõukogule ega palunud end asendada kui tal Tuuru juhatajana tuli sõlmida tehinguid oma lähisugulastega,” ütles prokurör kohtuasja viimasel istungil. Ta palus kohtul kõik episoodid lugeda üheks, jätkuvaks kuriteoks.
Prokurör ütles, et kuna tegemist ei ole kõige raskema kuriteoga, varalist kahju sihtasutusele tekitatud ei ole, vastupidi, majanduslikult olid need tehingud Tuurule kasulikud. Ka iseloomustasid kõik nõukogu liikmed endist juhatajat positiivselt. Samuti leidis tõendamist nõukogu tegevusetus.
Kuna puuduvad süüd raskendavad asjaolud, nõuab ta Aivi Telvikule rahalist karistust keskmises määras.
Kaitsja: Õigusrikkumine oli formaalne
Kaitsja Peep Rajavere suunas kohtu tähelepanu asjaolule, et Aivi Telvik juhtis sihtasutust Tuuru 12 aastat ja sai sellega edukalt hakkama – seda tunnistasid ka kõik endised ja praegused nõukogu liikmed. Nii täitis Tuuru kõik eesmärgid ning teenis 2009. aastal asutusele enam kui 870 000 Eesti krooni puhaskasumit.
Ta viitas, et kõik juhataja poolt lähisugulastega sõlmitud või tema poolt kinnitatud tehingud lähisugulastega ei tekitanud Tuurule kahju, olid majanduslikult põhjendatud, vajalikud ja avalikud ning sisuliselt süüdistatakse Aivi Telvikut vaid korruptsioonivastase seaduse formaalses rikkumises.
Kaitsja hinnangul on õiguskaitseorganid lasknud end selles süüasjas ära kasutada: “Nagu ka uurimise käigus ehedalt välja tuli, alustati kohtuasja, et saada maavanema [endine Hiiu maavanem Hannes Maasel – toim] ja nõukogu esimehe [endine SA Tuuru nõukogu esimees Aare-Villu Kattel – toim] initsiatiivil tehtud ebaõigele teole tagantjärgi õigustust,” ütles kaitsja.
Kaitsja kummutas süüdistusi
Kaitsja meenutas, et Aivi Telvik vabastati nõukogu poolt Tuuru juhatuse liikme kohalt 22. märtsil 2010 põhjendusega justkui oleks juhataja nõukogu loata asutanud sihtasutuse kinnisvara haldamiseks MTÜ Tuuru Haldus. Ta viitas, et samas oli vastavasisuline, kõigi nõukogu liikmete poolt allkirjastatud otsus olemas juba 2006. aasta novembrist, kuid tulenevalt juhataja tööd korraldavatest alusdokumentidest oleks tal olnud õigus see MTÜ asutada ka ilma nõukogu sellest informeerimata.
Kaitsja lükkas ümber ka Tuuru nõukogu endise liikme Lii Kohari ja Tuuru nõukogu praeguse esimehe Tanel Malga süüdistused.
Tunnistaja Kohari ütles justkui poleks Hiiumaa ettevõtjad olnud rahul juhataja tööga, kuid ei nimetanud ühtegi konkreetset ettevõtjat ega osanud öelda, kust see teadmine temani jõudis. “Nii on ka see etteheide Aivi Telviku tegevusele pigem ettekääne ehk otsitud põhjus,” nentis kaitsja.
Nõukogu esimees Tanel Malk pani juhatajale süüks, et ta on garanteerinud liiga suures summas projekti omaosalust. Kaitsja viitas, et projektide omaosaluse käendamine oli Tuuru majandustegevuse täiesti tavaline osa, juhatajal olid selleks kõik volitused. Ka ei ületanud käenduse summa juhatajale põhikirja ja teenistuslepinguga sätestatud tehingute maksumuse ülempiiri. “Seega on ka see etteheide otsitud,” nentis kaitsja.
Veel juhtis Rajavere tähelepanu, et Kattel esitas kuriteokaebuse oma ebaõigete otsuste õigustamiseks ainuisikuliselt ja pani Tuuru kollegiaalse organi, nõukogu sündinud fakti ette. Samas ei olnud tal Tuuru esindusõigust ilma nõukogu loata.
Kaitsja ütles, et Aivi Telvik ei ole kuritegu toime pannud, ta nõudis kriminaalmenetluse lõpetamist, Telviku õigeksmõistmist ja tema kohtukulude hüvitamist.
Süüdistatava lõppsõna
Telvik ütles oma lõppsõnas, et tal on siiralt kahju, et eksis korruptsiooniseaduse täitmise suhtes tulenevalt oma teadmatusest. “Olen järginud SA põhikirjas toodud õigusi ja kohustusi ega pole nende vastu eksinud. Kõikidest tehingutest oma lähedastega olen teavitanud vastavalt raamatupidamise toimkonna juhendile sihtasutuse audiitorit, nõukogu, ministeeriume, rahastajaid ja avalikkust, tuues välja tehingud nii isikuliselt kui summaliselt sihtasutuse majandusaasta aruannetes ja detailsemalt iga projekti aruandes. Ma ei osanud arvata, et nii pika perioodi jooksul samamoodi aru andes, kontrolle läbides ja teavitades on midagi valesti, veel hullem – kuritegu,” rääkis Telvik.
Telvik tunnistas, et tal poleks olnud keeruline täita korruptsioonivastase seaduse nõudeid ning ennast taandada tehingute sõlmimisest ja kinnitamisest oma lähisugulastega, kui ta vaid oleks sellest nõudest teadlik olnud.
Aivi Telvik ei tunnistanud end süüdi kuriteos ja palus kohtul teha kaalutletud ja erapooletu otsus.
