Neist kindlasti kummalisim on harilik seenlill (Monotropa hypopitys). Nimi viitab seenele ja seda mitte asjata. Nimelt puudub seenlillel klorofüll ehk igasugune fotosünteesimise võime. On teine selline lihakas ja üleni helepruunikas tegelane, kelle varrel lehed küll olemas, ent pisikesed ja soomuselaadsed. Õied seevastu on lähemalt vaadates päris toredad, ikka täitsa arusaadav, et lill ja mitte seen. Juulis-augustis ilmuvad longus õisikud on omased just seenlillele. Varem õitseva, samuti pruunivärvilise orhidee pruunika pesajuurega segi ajada pole võimalik. Küll aga võib seda juhtuda viljunud taimede puhul. Nii seenlille kui pesajuure viljavarred püsivad kuivanult püsti praegu novembrikuus, kestavad välja lausa uue suveni. Kui pesajuure kuivikud on pigem kõrgemad, helepruunid ja kuprad piklikud, siis seenlillel seevastu madalamad, tumedamad ja kuprad ümaramad.



ja