See, et kaasavat eelarvet Hiiumaal üldse tehakse, on tänuväärne. Kärpekäärid lõikavad tavaliselt just sealt, kust keegi nagu ei kaotaks midagi. Kaasav eelarve on tihti just selline koht.
Kuid siiski on kaasava eelarve meepotis omad tõrvatilgad. Peamine see, et miks pannakse eelarvesse projekte, mida omavalitsus võiks niigi teha. Kaasav eelarve võiks olla ikkagi selgelt kogukonna poolt elluviidavate projektide jaoks, mitte omavalitsuse rahakoti lisataskuks. Aastate jooksul ja ka sel aastal on reas nii mõnigi projekt, mis ühelt poolt teenib kindlasti kogukonna huve, aga esitaja toimetab suuresti omavalitsuse rahakoti peal.
See ei ole vaid Hiiumaal nii, vaid mitmes omavalitsuses üle Eesti. Nii mõneski omavalitsuses on aga jällegi vastu võetud selline kord, et valla või linnaga seotud organisatsioonid ei saa kaasavas eelarves osaleda. Ühes omavalitsuses juhtus näiteks nii, et koolid hakkasid enda olmetingimuste parandamiseks projekte esitama ning hea lobitöö korral saab lapsevanemad edukalt hääletama panna. Arvestades kaasava eelarve mitte just väga suurt hääletajate protsenti, on koolitäis lapsevanemaid võidule viiv suurusjärk. Kuid kas kaasav eelarve on ikka sellise raha küsimise koht?
Kõige tähtsam on aga see, et kaasav eelarve jääks mõnusaks hasartseks mõõduvõtuks ja inimesed üksteisega ritsu ei läheks.
Millegipärast kipub kaasavas eelarves olema nii, et raha küsitakse kogu saadaoleva summa ulatuses. Tegelikult oleks ju tore, kui toetust saaks palju väikesi projekte. Samas muidugi on selge, et väikese rahaga midagi tervet kogukonda puudutavat on raske teha.
Kõige tähtsam on aga see, et kaasav eelarve jääks mõnusaks hasartseks mõõduvõtuks ja inimesed üksteisega ritsu ei läheks. Eelpoolmainitud Maalehe artiklis rääkisid vallajuhid mandrilt juhtumitest, kus pool küla ei rääkinud lõpuks teise poolega, kuna projektide osas oli eriarvamusi.
Kaasava eelarve teemaga meenub eelmisel aastal Hollandis kuuldud süsteem, kuidas kogukond sai otsustada väga suurte summade üle. Raha selleks saadakse tuuleparkide talumise eest. Summades räägitakse sadadest tuhandetest eurodest ja selle eest ei ehitata enam väikesi asju. Tuuleparkide teema tuleb varem või hiljem taas päevakorda ka Hiiumaal ja vaevalt nende eest pääsu on. Siis tuleks kindlasti mõelda, mida kogukond sellest võidaks.
ritsus riius, tülis ▪ pidid `kangĕstĭ `ritsŭs olemă Phl
Allikas: Hiiu Sõnaraamat, Eesti Keele Instituut
