Kalastamiseks on mitmeid viise, kuid paljud kannavad kalastades just kummist kahlamispükse. Nendega lähemalt kokku puutunud teavad ka seda, et kahlamispükstega kalastamine võib lõppeda traagiliselt. Kahjuks on ka Eesti vetes aastast aastasse uppunud mitmeid kahlamispükstega kalastajaid ja veel rohkem on neid, kes napilt ohtlikust olukorrast eluga pääsenud.
Selleks, et lähemalt uurida, miks need püksid siiski ohtlikud on ja kuidas uppunute arvu vähendada ning inimeste teadlikkust tõsta, kirjutasin Sisekaitseakadeemia päästekolledžis oma lõputöö teemal „Kahlamispükstega madalas vees kalastamisel kaasnevad ohud ja võimalikud ennetusmeetmed“.
Läbiviidud uuringust selgus, et ohtlik olukord kahlamispükstega kalastamisel saab alguse vee sisenemisel pükstesse, misjärel kahlamispükstes olev õhk jalad veepinnale tõstab. Jalgade ujuvus on sellel hetkel ülakeha omast nii palju parem, neid on füüsiliselt raske tagasi põhja saada ning ülakeha vee alla vajumise tagajärjel võibki tekkida uppumine. Ohtu sattumine võib saada alguse nt libeda põhja või kivi tõttu libastumisest või liiga sügavale vette minemisest. Tuginedes kahlamispükstega ohtliku olukorra läbielanud kalastajatega tehtud intervjuudel ja ujulas teostatud praktilistele katsetele selgus, et kõige efektiivsem ja perspektiivikam vahend uppumise ärahoidmiseks on ujuvvest (sportvest). Tegemist on mugava ja kasutajasõbraliku, aga samas väga tõhusa ujuvvahendiga. Ujuvvest aitab vette kukkumise tagajärjel ülakeha ujuvust suurendada ning ei lase sellel vee alla vajuda ja aitab ohtlikust olukorrast lihtsasti välja tulla. Olulise tulemusena tuli välja vajadus ohtude ja ennetusmeetmete teadvustamisest, et info parimatest ohtude ärahoidmise viisidest jõuaks võimalikult paljudeni.
TASUB TEADA!
– Jalgade tagasi põhja saamine on kõige lihtsam selili asendis, nii saab jalad enda alla kägarasse tõmmates õhu pükstest välja suruda.
– Kahlamispükste peal kantavast vööst on kasu ainult siis, kui eelnevalt õhu pükstest välja surud- pinguta vöö lõpuni alles jalgupidi vette sisenedes.
– Kanda tuleks õige suurusega kahlamispükse, kuna mida suuremad püksid ja saapaosa, seda rohkem mahub nendesse liigset õhku.
– Pidades neist nõuannetest kinni, muudame üheskoos kalastamise ohutumaks!
KOMMENTAAR
Hiiumaal on kahlamispüksid elusid võtnud. Uppumisega lõppevatesse kahlamispükstega õnnetustesse satuvad just vanemad inimesed, kelle füüsis ei võimalda sellest olukorrast välja tulla. Sellepärast oleme alati soovitanud kanda ohutusvesti ja kaldal võiks olla paariline, kes saaks vajadusel appi minna.
Hannes Aasma
Hiiu-Läänemaa päästepiirkonna juhataja
