26. märtsil Kärdla kultuurikeskuses Hiiumaa teavitamis- ja nõustamiskeskuse HUPS korraldatud kolmandal Hiiumaa noorte infomessil “Mul on mõte” osales 348 noort üle Hiiumaa.
Noorimad messikülastajad olid Kärdla ühisgümnaasiumi 6. klasside õpilased ja vanimad gümnasistid nii Kärdlast kui Käinast, aga ka ülikooliõppurid ning loomulikult pedagoogid ja noortega tegelevad spetsialistid.
Hiiumaa arenduskeskus Tuuru osales messil sooviga selgitada välja noorte valmisolek kodusaarele jääda ja/või tagasi tulla. Küsitlus hõlmas kolme osa: kellena tahaksid tulevikus Hiiumaal töötada, milline töötasu kõnetaks ja julgustaks saarele jääma ning mis jääb saarel vajaka või mis toetab noorte naasmist. Palusime noortel mõelda perspektiivitundega ja nii mitmedki vastused kirjeldasid ettepanekuid, kuidas praegugi noorte elu meelepärasemaks muuta.
Küsitluses osales 49 noort ehk 14 protsenti infomessil käinutest.
Esimesele küsimusele ei vastanud otseselt keegi. See annab tunnistust sellest, et noored on alles otsingute teel ning vaid mõned üksikud on väga konkreetselt sihi seadnud.
Üks vastanu ütles, et soovib minna õppima psühholoogiks, kuid välistas oma tulevikuväljavaated seoses Hiiumaaga, vähemalt mitte enne pensionipõlve. Teine vastanu ütles, et soovib õppida sisekujundajaks, kuid ei kujuta ette, et saaks seda tööd Hiiumaalt teha. Kuuldes aga kaugtöötamise võimalusest ja näidetest, ei välistanud ta enam kodusaarele tagasitulemise võimalust.
Eelpooltoodu annab tunnistust, et noored vajavad täiskasvanute toetust ja ainult koolitunnis omandatust jääb väheseks. Noorte mitmekülgsemaks toetamiseks sobivaimate eluvalikute tegemisel tuleb kaasata senisest rohkem lapsevanemaid, ettevõtjaid, teiste õppeainete õpetajaid jne.
Töötasusoovide väljaselgitamiseks andsime noortele eelteavet palganumbri kujunemise kohta. Rääkisime, et palk ei ole vaid number, vaid see sisaldab endas palju enamat. Valikuvõimalus ning arusaamine, et iga number kätkeb endas teatud tööülesandeid, eeldusi ja vastutust, võimaldas noortel läheneda asjale emotsioonivabalt.
Andsime osalenutele ette kolm brutopalgavahemikku, mis kattusid Hiiu valla 2013. aasta neljanda kvartali palgavahemikega: 1) teenindav personal 350–650 eurot; 2) spetsialistid 559–1100 eurot ja 3) juhid ehk “arenguvedurid” 1120–1700 eurot.
Kaks noort ehk alla 1 protsendi vastanutest ütlesid, et neid rahuldaks esimene palgavahemik. 35 ehk 10 protsenti vastasid, et nemad soovivad Hiiumaale tagasi tulla ja oma panuse anda spetsialisti või oskustöölisena, kui palgavahemik on 559–1200 eurot. 12 noort ehk 3 protsenti vastanutest tundsid, et nendes on juhipotentsiaali, mida nad rakendaksid kodusaare hüvanguks, saades selle eest 1120–1700 eurot kuus. Märkimist väärib, et tüdrukute ja poiste suhe oli selles grupis 50:50.
Tähelepanekud jagunesid üldistest väga konkreetseteni. Sooviti, et Kärdlas võiks teismelistele noortele rohkem tegevust olla, näiteks hiphopi või tänavatantsu trenn, võiks olla ajaveetmiskohti, kuhu noored on oodatud, miks mitte noortekohvik, aga märgiti ka, et Hiiumaale jäämiseks peaks olema hea tutvusringkond, erivajadustega noortele võiks olla rohkem huvitegevust, puudub autopesula ja sporditegemisekski võiks olla rohkem võimalusi.
Oli neidki, kes leidsid, et Hiiumaal elamiseks ja tagasi tulemiseks on siin kõik vajalik olemas. Üks noor kirjutas, et Hiiumaal on turvaline lapsi kasvatada ja see kindlasti mõjutab tema tulevikuvalikuid, teine soovitas veidi kriitiliselt vaadata ka endasse, sest kui saarel ei ole huvitavad vaba aja veetmise võimalusi, tuleb need ise teha.
ANNELY
TIKERPUU-KATTEL
SA Tuuru
ettevõtluskonsultandi kt
