Kuigid ilm paistis humigu veel natust kahtlane olevet, tulli varssi päiges välje ja 23. heinakuu peev vettis täitsa südasuvise näu. Nenna said Hiiumaa vanema pölve inimesed oma suve piu Hellamaa randas ilusti ee pidada.
Meitesuguseid vöis lava ees ja körgete kadagate vahel kokku oma paarsada olla. Aga oh herm – mihi ainult umbes täpselt midad 20-25 vahel. Jo aa noorest pääst koolist poppi tegemise viga vanuigigi külge jeend… Söru otsa Tiuka äi jäksa ka änam kodund kaugele minna. Emaste valdas taal siisgid vehemesti üks agar järele tulija löidub. See aa noor pinsionäär Nursi Mati, kis meite sinjooridele mitmes mötes kaalu juurde annab. Pühalepa meeste au päästis jälle Johannes seelt Sarve otsast. Aindsa mees hingena jülgus ta ka lava peele jütustama tulla. Au ka keikse vanemale mees pidulisele, Hellamaa Kreisi Ossile ehk Osvald Teivasele, kis jüst oma 87. sünnipeeva aegu mäält alla randa kömpis.Äga mei, mihed, siisgid hermus väga liiga tragide naiste vastu äi saa. Kui näituseks Körgesaare valla daamed rahvatantsu keerutasid, siis lausuti: vaada seda Martat – omal julgesti üle 80 turjal, aga nenna kerge jalaga. Eks sösuseid Martasid löidub igas valdas ja Kärdelgid. Pühalepa tädi Maali nimi aa Miili (tegelikult Elvi), killel keik maailma asjad tääda aa.
Siin tõsisemas toonis ja riigikeeles jätkates võin pealtnägija ja kuulaja rollis kinnitada osalejate hinnangut – pensionäride suvepidu läks mõnusalt korda. Enne aga oli eestvedajatel olnud tükk nuputamist kavaga, sest keerukal ajal ei saanud mõni lubanu mandrilt tulla. Samas leidus õnneks teisi tulijaid.
Esines rahvatantsugrupp Turbast. Ühed tantsukülalised olid peaaegu meie naabrid. Pole ju Ridala vald Läänemaal meist kuigi kaugel. Nemad omakorda olid vaimustuses selle “kauge” saarega tutvudes. Peale selle täiendas meie piduliste ridu grupp pensionäre Vändrast.
Päeva esimeses pooles vaheldusid tantsud ja laulud muusika saatel sõnaliste ja väga ajakohaste naljapaladega. Enim esinemisaega nõudsid seekord kõrgessaarelased.
Pärast tublit supikõhutäit asusime kuulama – vaatama mandrikülalisi. Pole nendelgi meestega hõisata midagi. Segapaarides tuli mitmel memmel meheks moonduda…
Mõnusalt, nagu alati, hoidis peoperenaise ohje Õie Laksberg. Lõpuks kõigile tänusõnad HPN esinaiselt Agnessa Saarelt. Autasu kollektiivide esindajaile oli praktiline. Leivapäts kaenlasse ja …head koduteed!
VALTER VOOLE
