Hiiumaal peeti esimene orienteerumisvõistlus 13. märtsil 1960 kui noorsoo talimängude kavas oli uue alana orienteerumine.
Sellel võistlusel osales neli segavõistkonda, võitsid Lauka noored Tootsen, Türnpuu, Kessel, Käär ja Toos. Edasi järgnes vaikus kuni järgmise aasta alguseni.
7. jaanuaril 1961 ilmus rajooni lehes Heino Mardiste artikkel “Orienteerumissport – masside sport”, kus ala tutvustamise kõrval tegi ta ettepaneku moodustada rajoonis orienteerumissektsioon.
29. jaanuaril kogunesid Kärdla kultuurimajja mõned asjast huvitatud ja moodustati orienteerumissektsioon – seda kuupäeva võibki nimetada Hiiumaa orienteerumise sünnipäevaks. Juhatusse valiti Heltermaa ilmajaama insener-okeonoloog Heino Mardiste, Kärdla töölisnoorte keskkooli direktor Friedrich Seman ja Viiterna maahaigla arst Aino Komony. Nad olid sel ajal Hiiumaal ainsad, kes ülikoolis õppimise ajal olid saanud orienteerumisvõistluste kogemusi.
Väärib märkimist, et Hiiumaa orienteerumissektsioon oli kolm kuud varem asutatud Tartu linna orienteerumissektsiooni järel Eestis teine.
Sektsiooni esimeseks ürituseks 1961. aastal oli 26. märtsil Palukülas peetud noorsoo talimängude finaalvõistlused.
Võistluskaardi saamiseks tegi Heino Mardiste Hiiumaa sõjakomissariaadis küllaltki vanalt topograafiliselt kaardilt mõõtkavaga 1:25 000 koopia kalkale. Koopiate tegemiseks soetati Tallinnast rull valgustundlikku paberit, apteegist nuuskpiiritust, valmistati kast koopiate ilmutamiseks ja tehti paksu pehme riidega kaetud plaat, mille vastu sai klaastahviga vajutada kalka ja selle all oleva valgustundliku paberi. Valgusallikaks oli päike. Sellise tehnikaga valmistati kõik esimesed kaardid Hiiumaal.
26. märtsil 1961 oli ilm soe, lund polnud. Seetõttu tuli orienteerumissuusatamine asendada jooksuga. Startis viis kolmeliikmelist mees- ja kaks naiskonda. Suundorienteerumises tuli meeskondadel läbida 9,5 km pikkune kuue kontrollpunktiga rada ja naistel 7 km pikkune nelja kontrollpunktiga rada. Võitis Käina meeskond koosseisus Andres Lepp, Aavo Soonik ja Eelar Pisa ajaga 1.10.50 ja naistest Kärdla keskkooli naiskond koosseisus Helgi Põllu, Reet Rehepap ja Tiiu Rõmmel ajaga 2.13.45.
Aprillis osales Hiiumaa võistkond vabariiklikul jüriöö jooksul Lõhaveres, kuid tulemust kirja ei saadud.
16. juulil Heltermaal peetud esimesed Hiiumaa meistrivõistlused ebaõnnestusid. Kohale tuli vaid kolm meest ja kolm naist, neistki pooled mandrilt. Hiiumaa meistriks kuulutati Reet Rehepap. Meestest võitis Jüri Raid Tartust, kõik hiidlased katkestasid.
Kevadine ebaedu jüriöö jooksul tehti tasa 20. augustil Jõgeva rajoonis Saarel korraldatud VS Jõud meistrivõistlustel, kus võistkondlikult saavutati kuues koht. Hõbemedali võitis Malle Sallaste- Mardiste ja pronksmedali Heino Mardiste. Suve jooksul võistlesid Malle ja Heino Mardiste mandril kümnekonnal võistlusel. Heino Mardiste kuulus kaks korda Eesti koondisesse. 1961. aastal esmakordselt koostatud Eesti orienteerumisjooksu edetabelis oli Heino Mardiste teine ja Malle Mardiste üheksas.
Rajoonis korraldati 1961. aastal kuus võistlust 93 osavõtjaga. Kärdla keskkoolis korraldas õpetaja Hermi Vain kolm võistlust, kus osales 54 õpilast. Orienteerumine kogus harrastajaid, kuna olid olemas kaardid ja maastikud. Enamikul teistest spordialadest puudusid tol ajal spordibaasid.
1962. aastal kirjutati kohalikus ajalehes aktiivselt artikleid orienteerumise kui spordiala tutvustamiseks.
Selleks, et ala veelgi rohkem populariseerida, otsustas sektsioon korraldada võistlused, millest kutsuti osa võtma ka mandri orienteerujad. Kuna Eestis peetud võistlustel võitjaid ränd-
karikatega ei autasustatud, otsustatigi võitjatele välja panna karikad. 9. septembril 1962 tuli Palade kooli juurde starti 12 meest ja 5 naist. Meeste 11 km pikkuse ja kuue kontrollpunktiga raja läbis kõige kiiremini Hiiumaa rajooni maakorraldaja Harry Murula, aeg 1.15.48. Naiste karika võitis TRÜ üliõpilane Maie Pluss ajaga 1.07.39, rada oli 5,6 km pikk ja nelja kontrollpunktiga. Nii saidki alguse Hiiumaa karikavõistlused (KV), mis on toimunud igal aastal. Tänavu tähistab võistlus 55. juubeliaastat.
Võistlus on läbi aastate kujunenud populaarseks ka mandrilt pärit orienteerujate hulgas. Seda tänu Heino Mardiste, Friedrich Semani, Hermi Vaini, Tõnis Tääri, Arvo-Jüri Risti, Toivo Saue, Ahto Heilo,Tiit Kervese, Helen Masti, Jaan Kallisma,Toomas Masti, Tammo Esta ja Tanel Esta poolt läbi aegade tehtud tööle.
Huvitav võistlus toimus 1986. aastal kui 25. Hiiumaa orienteerumise karikavõistluse teisel päeval võisteldi Paladel retrokaardiga esimese karikavõistluse radadel. Võitjate ajad olid tunduvalt paremad võrreldes esimese karika võitjate aegadega – meestest sai Raivo Rõõm ajaks 1.02.00 ja naistest Ulvi Gerst 44.00.
55. Hiiumaa karikavõistluse korraldab Hiiumaa orienteerujate klubi 20.–21.augustil Kõpu-Kalana maastikul.
Eda Tärk
Hiiumaa KV korraldaja aastast 1986
Kasutatud Heino Mardiste poolt 1990. aastal koostatud materjali “Orienteerumissport Hiiumaal aastail 1960–1965”.