Reedel saatis vallavalitsus välja teate, et ohtlikku asbesti sisaldavat eterniiti saab tasuta ära anda ja selleks soov eelnevalt registreerida – esmaspäeva hommikul kulus poolteist tundi ja planeeritud 50 tonni sai täis.
“Hiiumaal ei ole eterniiti varem ühegi projekti raames tasuta kokku kogutud ning võis arvata, et elanike huvi on suur,” ütles Hiiumaa valla keskkonnaspetsialist Kadri Aljas.
Teade selle kohta, et septembris ja oktoobris saab tasuta ära anda vanu eterniitplaate ning muid ohtlikke jäätmeid, ilmus valla kodulehele reedel, 28. augustil. Seal oli kirjas, et eterniiti võetakse vastu ainult eelregistreerimise alusel, sest vastuvõetavad kogused on piiratud.
Esmaspäeval leidiski kinnitust, et puhta elukeskkonna huvides tuleb läbi viia veel mitmeid eterniidi tasuta kogumisi, sest sel korral sai vallavalitsuse kavandatud piirkogus, 50 tonni täis vaid poolteisetunnise eelregistreerimisega.
Eeldatav ohtlike jäätmete kogus, mida vald keskkonnainvesteeringute keskuse toetusega kokku koguda kavatseb, on 65 tonni, sellest 50 tonni moodustavad asbestijäätmed, sh ka eterniit. Esmaspäeval selguski, et kasutut ja ohtlikku eterniiti on saare majapidamistes kaugelt rohkem, kui kogumisplaan sel korral ette nägi.
Aljas ütles, et hoolimata sellest, et planeeritud maht kiiresti täis sai, jätkati osavaldades huviliste registreerimist, et saada ülevaade tegelikust eterniidi äraandmise vajadusest ja et saaks seda edaspidi arvesse võtta.
Kolmapäeva pealelõunaks oli keskkonnaspetsialistile teada 158 inimest, kes kokku soovivad ära anda 169 tonni eterniidijäätmeid. “Tegelik vajadus on ilmselt veelgi suurem,” tõdes Aljas.
Hind loeb
Maia Jõpiselg oli üks neist, kes soovis end kirja panna eterniidi tasuta äraandmiseks. Registreerimispäeva hommikul kella kümne paiku helistades sai ta teada, et jääb juba n-ö joone alla. “Seda ei olnud hea kuulda, aga vähemalt pandi nimi ja ligikaudne eterniidikogus lahkelt ootejärjekorda,” ütles ta.
Seniks jäävad kümmekond aastat tagasi katuselt alla võetud eterniidiplaadid edasi kuuri taha seisma. “Ega nad ees ole ja jäätmejaama andmise eest kallist hinda maksta ka ei tahaks, aga kui omavalitsus astub sammu ja tasuta eterniidi kokku kogub, siis astun samuti sammu ja viin selle eterniidi sinna,” lubas Jõpiselg.
Aljas ütles, et mõistab inimeste pahameelt, aga kuna ohtlike jäätmete kogumine sellisel kujul on Hiiumaal esmakordne, siis tulebki arvestada, et kogu vajadust ei suudeta esimese aastaga katta: “Loodame sellega jätkata.”
Võimalus elanikelt ohtlike jäätmete tasuta kogumiseks tekkis tänu sellele, et keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) ringmajanduse programm rahastas vallavalitsuse esitatud toetusetaotlust. Kuigi suurema osa kuludest katab KIK, tuleb vallal katta omaosalus.
“Vastavalt võimalustele oleme kogused määranud,” selgitas Aljas. Ta täpsustas ka, et kõnealune projekt on rakendatav ainult mittelinnalistes piirkondades ning Kärdla linnas korraldab eterniidi kokkukogumise Kärdla osavald.
Jäätmejaama viiakse vähe
Hiiumaa jäätmejaam võtab asbesti sisaldavaid jäätmeid vastu aastaringselt. Praeguse hinnakirja järgi tuleb toojal ühe tonni eest tasuda 120 eurot.
Ettevõtte juhatuse liige Tambet Toomemäe ütles, et eelmisel aastal toodi jäätmejaama ligi 87 tonni jäätmeid, mis liigituvad asbesti sisaldavate ehitusmaterjalide alla. Sellest kogusest umbes 50 tonni toodi kodumajapidamistest, ülejäänu ettevõtete poolt.
Viimase viie aasta jooksul on eraisikud viinud jäätmejaama keskmiselt 37 tonni asbestisisaldusega jäätmeid aastas. Kui seda kogust võrrelda tasuta kogumiseks kirja pandud kogusega, on vahe ligi neljakordne – tasuta variandi kasuks.
Aastatel 2013–2019 on Eestis riigi toel korraldatud 12 kogumisringi selleks, et inimesed saaksid eterniiti tasuta ära anda, vahendas “Aktuaalne kaamera” ja see on osutunud väga populaarseks, sest eterniidi viimine jäätmejaama või prügilasse on kulukas.
Eterniiti taaskasutada ei saa, seetõttu see prügilates ladestatakse ehk maetakse kruusakihi alla. Saates märgiti, et kuigi eterniidi viimine jäätmejaamadesse on üha populaarsem, sattub seda siiski ka loodusesse.
Kogumispäevad septembris-oktoobris
Eterniidi kogumispäevad on 19. september Emmastes, 26. september Kärdlas, 10. oktoober Käinas, 24. oktoober Pühalepas ja 31. oktoober Kõrgessaares. Vastuvõtupunktide täpsed asukohad ja kellaajad antakse registreerunutele teada enne kogumispäeva.
Korraldajad rõhutasid, et eterniidi vastuvõtupunktis võetakse vastu ainult asbesti sisaldavaid jäätmeid ja need tuleb tuua kokkulepitud ajaks vastavasse kogumispunkti oma transpordiga.
Muid ohtlikke jäätmeid saab ära anda kogumisringidel, kuhu pole vaja ette registreerida. Nendel kogumisringidel eterniiti vastu ei võeta.
Kogumisringid toimuvad 19. septembril Emmaste osavallas, 10. oktoobril Käina osavallas, 24. oktoobril Pühalepa osavallas ja 31. oktoobril Kõrgessaare osavallas.
Lisainfo ajagraafiku kohta on valla kodulehel vald.hiiumaa.ee
Asbestitolm on ohtlik
Ohtlike jäätmetega kokku puutudes tuginevad korraldajad meedikute soovitustele hinnata riske ja jälgida ettevaatusabinõusid. Erinevalt teistest kodumajapidamises tekkinud ohtlikest jäätmetest on asbestijäätmed otseselt tervisele ohtlikud.
Asbest on ohtlik siis, kui sellest eraldub lendlevaid kiude – asbestitolmu. Nende kiudude sissehingamine võib põhjustada raskeid haigusi. Seepärast soovitavad meedikud vana ja purunenud eterniidiga ümber käies kindlasti kasutada hingamisteede kaitsevahendeid, näiteks respiraatorit.
On teada, et vana ja terve eterniitkatus tervisele ohtu ei kujuta, kuid kindlasti on eterniidi kasutamine näiteks teeaukude täiteks tervisele ohtlik, sest kui auto sealt üle sõidab, paiskub õhku asbesti sisalduvat tolmu, mis jääb pikaks ajaks õhku hõljuma ja seda võidakse sisse hingata. Eriti ohustatud on sellest lapsed, kes oma kasvu tõttu on teepinnale lähemal.
Eestis on asbesti kasutatud peaaegu terve sajand, eriti intensiivselt eelmise sajandi teisel poolel, kui hoogustus elamuehitus ning rajati elektrijaamu ja teisi suuri tööstusettevõtteid. Keskkonnaministeeriumi kodulehe andmeil toodeti asbesttsementplaate ehk eterniiti aastatel 1962–1995 Kundas ning selle toormeks kasutati aastas 6000–8000 tonni Venemaalt sisse veetud krüsotiilasbesti.
