Kärdla kirikus
on veel üleval fotonäitus võidupüha paraadidest.
Näitus jõudis Hiiumaale koos juunikuise paraadiga ning kohal oli ka näituse algataja ja koostaja Jüri Trei Eesti lipu seltsist. Trei, kes oli Eesti taasiseseisvumise järel üheksa esimese võidupüha paraadi korraldaja ja nüüd nõustaja rollis, rääkis, et paraadi stsenaariumi, sh tuletseremoonia mõtles välja ja kirjutas tema ise. “90ndad oli omapärane aeg – ei raha, ei tõrvikuid, ei bensiini – aga tollane president Lennart Meri ütles, et paraad tuleb korraldada,” meenutas Trei.
Nii tehtigi esimesed kaks tuletseremooniat, 1993. ja 1994. aastal, takust keeratud tõrvikutega, kuid nendega oli igavene häda – põlesid liiga ruttu.
Praegused gaasiballooniga tõrvikud ja tormilaternad, millega tuli edasi maakondadesse viiakse, on kasutusel 1995. aastast. Tõrvikud soetati välismaalt ja kogutud annetuste eest ning on muutumatuna püsinud siiani. Sel aastal vahetati vaid senised rasked gaasiballoonid välja kergemate vastu.
Ka tuletseremoonia on samasugune siiani – 15 maakonna esindajad sammuvad rivist paraadi juhi, Eesti Vabariigi Presidendi juurde, süütavad nn presidendi tõrvikust oma maakonna tõrviku ja presidendi soovi “Viige see tuli … maakonda!” saatel sammuvad rivisse tagasi.
Kui kõik 15 maakonna tõrvikud on süttinud Toris Eesti sõjameeste mälestuskirikus süüdatud mälestustulest, asuvad esindajad teele oma maakonna poole, et jagada seal võidutuli jaanilõkete süütamiseks.
Fotonäitus rändab Eesti linnades ja jõuab ka Lätimaale Võnnu (Cesis), kus Eesti väed koos lätlastega 23. juunil 1919 lõid taganema baltisakslaste Landeswehri.
Ja ehkki Vabadussõda peeti Nõukogude Venemaaga, sai just sellest võidust eestlaste rahvuspüha – võidupüha, mille auks Kaitseliit, kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik sõjaväeliselt korraldatud relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, võidupüha paraadi korraldab.
