Eesti uusima politseilaeva üks olulisemaid ülesandeid on hoolitseda aluste eest, kes Hiiumaad ümbritsevatel madalikel hätta võivad jääda.
Pärast nädalaid bürokraatia tõttu kai ääres seismist on Eesti uusim politseilaev Rahu saanud tööle asuda ning oma vastutusalal ringi liikuda.
„Esmamulje on ikka hea,“ tõdeb Kärdla politseijaoskonna piirivalvur Vahur Pihlamägi. „Endisest laevast suurem ja mugavam.“ Saaremaal Nasval Baltic Workboatsi tehases ehitatud 17meetri pikkune laev on viis meetrit pikem, kui Pärnusse ja Saaremaale ehitatud uued kaatrid.
Suur ala
Üheks põhjuseks kindlasti see, et Hiiumaa asub lähedal väga tiheda liiklusega laevateedele ning vastutusala on üsna suur. Pihlamägi kirjeldab, et idast algab nende tööpiirkond Osmussaarest ja läheb lääne poole kuni Eesti majandusvööndi lõpuni. „Võime täiesti vabalt Rootsi kolleegidega kokku saada,“ toob piirivalvur näite. Põhja pool võib samamoodi olla kokkupuuteid Soome kolleegidega ning lõunas piirneb Rahu tööpiirkond Saaremaaga kuni Virtsuni. „Kui juhtub midagi suuremat, siis ilmselgelt oleme me võimelised minema ka kaugemale,“ kinnitab piirivalvur.
Hiiumaa politseilaev Rahu | Eike Meresmaa
Näiteks Soomet ja Hiiumaad lahutava 30miilise vahemaa läbib Rahu vajadusel üsna kiiresti. Laeva maksimumkiiruseks saab olema küll 40 sõlme, kuid seda kasutatakse ainult väga heades oludes ja äärmisel vajadusel. „Anname oma parima ja läheme nii kiiresti kui võimalik.“ Praeguse, laeva sissesõitmise perioodil, pole Pihlamägi sõnul maksimumi proovitud.
RAHU K-208
Uue patrullkaatri ehitas Baltic Workboats AS. Kaatri pikkus on 17 meetrit ja laius 4,67 meetrit. Patrullkaatril on otsingu- ja päästetööde, avariipukseerimise, tehnilise avariiabi, personali ja varustuse transportimise võimekus. Kaatri tippkiirus on 40 sõlme. Rahu ristiemaks sai SA Hiiumaa Sadamad juhatuse liige Liina Härm.
Uue laeva ühe olulisema tööülesande määrab ära Hiiumaad ümbritsev meri. „Hiiumaa ümbrus on madalikerohke,“ selgitab Pihlamägi ja lisab, et saart ümbritsevate rahude järgi sai laev endale ka nime. „Põhiline töö saab olema madalikele sõidud,“ räägib ta. Paljud meresõitjad, näiteks Soomest tulijad, ei ole sellise madalikke täis merega harjunud ning õnnetused, mida juhtub igal aastal, on kerged tulema ning Rahu ülesanne on alused madalikelt päästa.
Lisaseadmed abiks
Töötegemise hõlbustamiseks on 2,3 miljonit eurot maksnud laeval peal ka näiteks jett, millest Pihlamägi sõnul on väga suur abi. Kui suure laevaga madalasse vette ei saa, siis jetiga saab sõita kasvõi kaldale või minna lähemale kaluritele, kelle tegevust soovitakse kontrollida.
Jett kuulub Rahu varustusse | Eike Meresmaa
Samamoodi on töös abiks ka laeva paremas pardas asuv väikese kraana mõõtu tõstepoom, millega saab erinevaid esemeid või miks mitte ka päästmist vajavaid inimesi pardale tõsta.
Rahu meeskonnas on korraga neli liiget ning töötatakse kahenädalaste vahetustega. Laevas on olemas kõikvõimalikud olmemugavused, alates kööginurgast kuni merel töötamise juures väga vajaliku riiete jaoks mõeldud kuivatuskapini välja.
Rahu nimi valiti konkursil
Hiiumaa, Saaremaa ja Pärnu uute laevade nimed valiti avalikul konkursil, kuhu laekus üle 500 nimepakkumise.
Nimevalikul oli oluline, et see iseloomustaks kas veesõidukit või selle tööpiirkonda, oleks valitud kas loodusnähtuste või veelindude hulgast või oleks naise- või kohanimi. Lisaks pidi veesõiduki nimi erinema teistest laevanimedest ja olema raadioeetris arusaadav.
„Hiiumaa rannik on alati olnud suhteliselt keeruliste navigeerimistingimustega, sest siin on palju madalat vett, rahusid ja kive, mistõttu merepatrullide töö erinevate rahude vahel nõuab täpsust ja oskuslikkust,“ põhjendas Kärdla politseijaoskonna juht Moonika Raudsepp kaatri nimevalikut.
Saarlased said kaatri nimeks ilmastikku iseloomustava Tuule ning pärnakad valisid kohaliku tuntud politseiniku järgi laeva nimeks Terje.
Fotod Eike Meresmaa
