Kõpu külade päev lõi tänavu uue osalejaterekordi – kokku pani end Suurerannas peetud üheteistkümnendal külade päeval kirja 629 inimest. Võrdluseks, et esimesel Kõpu külade päeval 2002. aastal oli 109 osalejat.
Kõrgessaare vallavanem Jaanus Valk ütles, et Kõpu külade päeva puhul on tegemist juba väga tõsise traditsiooniga, mis toob kõplased kodusaarele kokku kogu maailmast: “See tekitab uhkustunnet oma päritolu üle ja loob ühtsustunde kohalike ja mujal elavate kõplaste vahel,” lisas vallavanem.
Poolsaare 24 küla esindajana registreerus seekord 501, külalistena veel 128 inimest. Kõige rohkem, 80 osalejat sai kirja korraldajaküla Suureranna, järgnesid Kõpu küla 44 ja Ülendi küla 41 esindajaga. Esindajata jäi vaid üks küla.
Peolisi oli rohkemgi: esinejad, toitlustajad ja vigursaagijad ja ilmselt oli veel neid, kes end registreerimislehtedele ei jäädvustanud.
Varasem rekord, 610 külalist oli pärit üheksandalt Puskis peetud Kõpu poolsaare külade päevalt.
Nagu igal aastal, jäi korraldajakülale küladepäevast mälestuseks ühisjõududega korda tehtud avar lipumastiga peoplats ning peo korraldamise käigus saadud uued sõbrad-tuttavad.
Jaago talu perenaine Linda Kark, kes eluaeg Suurerannas elanud, rääkis, kuidas ta üllatusega avastas, et nende külas on koguni 30 peret, kes tublid ja tegusad. “Varem ei teadnud ma küla uusasukatest eriti midagi,” ütles ta.
Tiiu Laur on isa poolt pärit Suureranna külast. Koos abikaasa Indrekuga rajasid nad mõned aastad tagasi sinna suvekodu. Laur ütles, et nüüd tunneb ja tervitab ta paljusid toredaid naabreid, keda enne oma õuedes küll toimetamas nägi, kuid kelle nimesidki ei teadnud.
Kõpu poolsaarel on juba mitu küla, mille elanike arv suvekodude omanike, aga ka uute püsielanike arvelt kasvanud: Kalana, Kiduspe, Hirmuste, Luidja, Suureranna. Vallavanem kinnitas, et oma kaudne mõju on selles kindlasti ka külade päeval, mille algatasid Kõpu kooli õpetajat Lea Põlluste ja Svetlana Reinmets.
