Veel mõni aeg tagasi ei osanud keegi arvata, et tekib vajadus ja võimalus hakata korraldama Palade koolis õppetööd Ukraina õpilastele. Kuidas osapooled toime tulevad, küsisime Palade põhikooli direktorilt Antti Leigrilt: “Ukrainast õpib meie koolis praegu kokku kuus õpilast. Kaks neist on lapse vanema avalduse alusel koduõppel ning osalevad nendes tegevustes, mida kodus teha ei saa. Üks õpilane on distantsõppel ning osaleb teise ja kolmanda kooliastme õpilastega kehalise kasvatuse tundides. Kontaktõppes on praegu kolm õpilast, nendest kaks vajavad tugisüsteemide abi ja eraldi õppemetoodikat.
Ukraina õpilased on meie kooli õpilastes tekitanud toredat uudishimu ja huvi erinevate suhtlemisvõimaluste vastu. Lapsed on hästi vastu võetud. Mõni endale juba sõbragi leidnud, kellega google tõlke vahendusel suhelda. Lastel on, tänu ukrainakeelsele õpetajale, kellel kolme aastane algklasside õpetamise kogemus, igapäevaselt matemaatika, ukraina keele ja loodusõpetuse tunnid. Õpetaja õpetab kolme eri programmi üheaegselt. Kooli poolt on tagatud õpetajale abi, kes vajadusel leiab küsimustele vastused, integreeritud õppe puhul on ta venekeelseks sillaks õpetaja ja ukraina laste ja/või õpetaja vahel. Õpilased õpivad samade materjalide põhjal, mille alusel ka Ukrainas. Materjalideni jõudsime koostöös laste vanematega, kes otsisid fotod õppematerjalidest ja õpetaja saatis need koolipoolsele tugiisikule, kes need välja printis.
Lapsevanemate ja õpetaja veendumus on, et õppetegevuse jätkumine kooli sisseelamise kõrval on väga oluline, et lastel säiliks harjumus õppetööga tegeleda. Meie kooli õpilastega osalevad 1. kuni 4. klassi õpilased robootika, muusikaõpetuse, kehalise kasvatuse, muusika, käsitöö ja kunstiõpetuse tundides. Oleme lastele koostanud tunniplaani, mis haakub meie kooli tunniplaaniga. Meie kooliellu sissesulandumist võimaldab eelkõige paindlik, loov, julge ja inimlik suhtumine. Õpetajatest puutuvad õpilastega kokku Thilo Fürstenberg, Siiri Sülla, Liina Lindpere, Ingridt Pihlamägi, abiõpetaja Liina Sahtel. Igapäevasemalt Klaire Leigri, pikapäeva õpetaja Helju Pets ja kooli sotsiaal pedagoog Annely Adamson.
Arvestades senist kogemust, võiks öelda, et kui ühes vanuses lapsi on rohkem, võib klass olla ka suurem. Kuid eri vanuses ja abivajadusega õpilaste õpetamine on kõige efektiivsem nn väikeklassi tingimustes ehk kuni kuuelapselises klassis kontaktõppe puhul. Õpetajate jaoks on muutus kindlasti see, et tunni ajal tuleb arvestada keele vahendamisele kuluvat aega.
Oleme kasutanud ka tööjuhendite tõlkimist. Mõnel õpetajal on võimalus vene keele teadmistele uus lihv anda, üks õpetaja on alustanud iseseisvalt ukraina keele õppimist, kui uidu ei saa, siis aitab “dr Google Translator.”
Ukraina lastes on palju sisemist iisakust ja austust õpetajate ja täiskasvanute vastu. Neil on päevakohaseid küsimusi, kuid nad on rõõmsameelsed, uudishimulikud. Nad kuulavad ja püüavad teha palju ise ning kuna nad kuulavad hoolega tööjuhiseid, siis on nad oma tegemistes ka väga nobedad.
Side lapsevanematega on tihe. Esimestel päevadel oli kontakt lapsevanematega igapäevane, et võtta maha lapsevanemate ärevust. Praeguseks oleme läinud üle kirjavahetusele ning saadame laste käelistest tegevustest lapsevanematele fotosid. Tähelepanuväärne on nende käitumine sööklas – nad söövad vaikselt, on tähelepanelikud ning koristavad alati laua.
Eesti keele õppimist süsteemselt ei ole me veel alustanud, kuigi õppematerjalid on muretsetud. Lapsed õpivad praegu eestikeelseid sõnu kas interneti abil või iga päevases suhtluses. Plaan on lähitulevikus hakata lastele igapäevaselt läbi viima eesti keele ringi ning inglise keele ringi paar korda nädalas. Arvame, et saame sellega igapäevaselt tegelema hakata pärast meie vaheaega.
Kui esialgu tundus, et õpilasele panna hindeks 12 tundub kuidagi imelik, siis tegelikkuses on kõik loogiline. Kui meie kasutame ka 5+, 5 ja 5- süsteemi, siis nendel on vastavalt 12, 11 jne. Erinev on ka see, et Ukrainas kestab koolipäev kaheksa tundi ja koolides huvitegevust ei ole. Huvitegevus, vähemalt nende laste kogemusel, kes meie kooliga kokku puutuvad, toimub nn huvikoolides ja spordiklubides. Meiegi kaks noormeest osalevad kolm korda nädalas Kärdlas jalg pallitreeningutel. Siinkohal suur tänu kõigile, kes aitasid lastele spordivarustust muretseda.
Erineb ka see, et Ukraina lastel on neli, meie omadel viis vaheaega. Nii ongi meie Ukraina sõprade sooviks ka aprilli viimasel nädalal koolis käia, sest distantsõpe jätkub ja õppeprogramm on ka selliselt üles ehitatud. Kindlasti on lapsi üllatanud meie digilahenduste võimalused. Tähelepanuväärne on laste käekiri. Enamusel lastest on väga ilus käekiri, kuid nad harjutavad algklassides kirjutamist ka väga palju.
Koostöös politseiga on plaanis lastele läbi viia õppepäev, kus nad saavad teada meie liikluseeskirjadest, jalgratta tehnilisest korrashoiust, sest laste sõnul vähemalt nende elukohas jalgrattaeksamit tegema ei pea, kiivrit ei nõuta.
Lapsed igatsevad väga tagasi päris oma koju, kuid siin ootavad iga koolipäeva.
Küsis HELJA KAPTEIN
