Eesti taassünnipäeval 16. novembril oli Tallinna Hiidlaste Seltsi juhatus kutsutud Haabersti Päevakeskusesse. Kutsujaks päevakeskuse koordinaator Ruth Lille, kes on paljudele hiidlastele tuttav oma tööde ja tegemistega Hiiumaal. Meil tekkis mõte kaasata ettevõtmisse COOP Hiiumaa Köök ja Pagar. Nad on käinud meie seltsi koosviibimistel varemgi ja alati suure menuga.
Saali oli kogunenud suur hulk rahvast. Ehmatunud oli ka Hiiumaa Köök ja Pagar meeskond, kelle poolt pakutav hea ja parem kadus laudadelt lühikese ajaga. Kohtumise avas päevakeskuse juhataja Ruth Ojatalu, kes tervitas küllatulnuid ja soovis toredaid elamusi hiidlaste seltsis. Ürituse alustuseks tutvustasime Tallinna Hiidlaste Seltsi saamislugu ja arengut. Algas see kõik 20. veebruaril 1989. Peakorraldajad olid Lembit Türnpuu ja Hilja Rauk. Nendest said ka seltsi esimesed presidendid. Nüüd on meie kord nende alustatud tööd edasi viia. Andsime ka ülevaate meie seltsi koosviibimistel käinud külalistest, kellest meie riigile olulisim on meie seltsi auliige Vaino Väljas. Veel on kuulajatele tuntumad külalised olnud Marina Kaljurand, Eiki Nestor, Jüri Ratas ja Urmas Paet.
Hiidlaste seltside tutvustamine tekitas palju elevust. Näitasime Hiiumaa kaardil, kus ühed ja teised seltsid asuvad ning rääkisime, kuidas on nende nimetused tekkinud. Kui kohvilähkrid, odratolgused, tõrvaköplased ja vandiraijujad olid paljudele tuttavad, siis jänesesaaremehed, torgamid, hundijõlklased ja liivastampijad olid küll tundmatud.
Hiiu keele tutvustamisel oli meil abiks Paul Kokla Hiiu sõnaraamat. Andsime teada, et Hiiumaal on nn läänehiiu (Emmaste ja Reigi) murrak ja idahiiu (Käina ja Pühalepa) murrak. Tõime nende kohta mitmeid näiteid. Elevust tekitasid sõnad türk, jülu, luukont, kripa, nonnima, kipudama.
Kuna kokkusaamine kestis oodatust kauem, sai sõna saarele tagasi ruttav Kaja Antons. Ta avaldas veelkord oma imestust arvuka kuulajaskonna üle, tänas kutsumise eest, tutvustas lühidalt COOP Hiiumaad ja lubas, et tuleb Haabersti Päevakeskusesse oma meeskonnaga uuesti 21. detsembril. Siis juba suurema laadungiga.
Vahepeal laulsid kuulajad Ruth Lille eestvedamisel Tallinna Hiidlaste Seltsi hümni „Hoidke kokku hiidlaste pojad“. Väga südantsoojendav oli näha, kuidas kaasa laulsid ka mittehiidlased.
Hiiu naljad jätsime päris lõppu. Kui sinnamaale jõudsime, arvas saarlane saalist, et nüüd läheb andmiseks. Tegelikult on aga hiidlaste ja saarlaste vahel sõbralik aasimine. Lugesime rahvale ette mõned kõplaste, sarvemeeste, käinameeste, saarlaste, hiiu mehe ja tema naise ning mandrimehe lood. Naljad läksid kuulajatele väga peale. Vaatamata hiiu keelele saadi tekstist aru. Naeru oli nii palju, et seda jätkus hiljem lahkujate hulgas veel garderoobiski.
Meie seltsi aupresident Advig Kiris oli ENSV justiitsminister meie riigi taasünni ajal ja tal oleks olnud mõndagi huvitavat pajatada Eesti seaduste ülimuslikkuse akti vastuvõtmisest 16. novembril 1988. Kahjuks ei olnud meil tiheda ajakava tõttu aega kuulata tema meenutusi. Sellega oli poolteist tundi kestnud kokkusaamine läbi. Tänasime lahket kutsujat Ruth Lillet heade sõnade, seltsi suveniirkruusi ja lilledega. Kuna osa plaanitud ettekannetest jäi ajapuudusel esitamata, siis peame plaani, teha uus kohtumine. Siis juba näiteks kirjandusliku Hiiumaa teemadel. Järgmise korrani!
