erakogu Laevastiku operatsioonistaabi operatiiv- ja planeerimisosakonna ülemana töötav Soomsalu ütles, et olulisi muutusi uus auaste kaasa ei too. “Praegusel ametikohal olen juba mõne kuu töötanud – alates oktoobrist kui sai lõpetatud magistriõpe Rootsi Kaitseülikoolis sõjauuringute alal. Varem töötasin sama osakonna staabiohvitserina ja kaptenmajori auaste oli mul aastast 2015.”
Soomsalu selgitas, et kaptenleitnandi auaste ja vastav sõjaväeline ja tsiviilharidus on uue auastme saamise eelduseks ning selles rakendavad erinevad riigid erinevat praktikat. Paljudes riikides antakse uus auaste vajaliku hariduse omandamisel või ametikohale määramisel, Eestis toimub auastmes ülendamine reeglina kaks korda aastas – Eesti Vabariigi aastapäeval ja võidupühal.
“Minu osakond tegeleb väeliigi tuleviku tegevuste ja plaanide koostamisega nii lühemas kui pikemas perspektiivis. Loodan, et merevägi saab lähiaastatel kaitseplaneerimise vallas senisest rohkem tähelepanu ja et riik hakkab edaspidisest rohkem teadvustama merendussektori tähtsust laiemalt ning seda, kuidas me riigina merest sõltuvad oleme,” avaldas ta oma soovi.
“Olen olnud mere ja Hiiumaaga seotud varajasest noorusest ja tean, et Eesti saarte elanikud tajuvad hästi ohte ja piiranguid kui näiteks praamiühendus maismaaga katkeb, kuid riigina pole me meretranspordi tähtsust adresseerinud ning aru saanud, mida merendus meie majandusele ja toimimisele laiemalt tähendab.
