Sarve kuldkingarägastikus

Läinud sajandil on Hiiumaal hävinud mitu kuldkinga kasvu­kohta. Rõõmustaval kombel leitakse sel sajandil aga ka uusi paiku. Näiteks Kõpus, Salinõmmel ja ehk mujalgi.
1999. aastal trehvati kuld­kingadele Sarve külas. Olin sellest kuulnud juba ammu, ent kunagi polnud sinna otseselt kaema jõudnud. Nüüd augusti lõpul, kui Sarvele läksin siberi võhumõõka otsima, jäi üksiti ette ka kuldkinga kodupaik. Teadsin, et teeäärses kadastikus neid on, suisa võib olla sadu taimi.

Kui mõnd teada-tuntud haruldust otsida, siis tasub lasta end jalgradadest juhatada. Nii näiteks leidsin kunagi Saaremaalt Tagamõisast hõlpsalt üles Eesti suurima jugapuu. Siingi lahknes teelt üks vaevuaimatav rajajoon. See sukeldus tõsiselt hullu padrikusse. Takerdusin metspirnipuu ja kibuvitsa ogadesse, samblikuhallid kadaka ja türnpuu risutüved ei lubanud mõeldagi rajalt kuhugi kõrvale põikamisele.
Kadakad kipuvad siin nagu paljudes muudeski kohtades väga hõreniruks kuivama ja pigem hakkab siia kujunema türnpuumets. Enne kui peale tungivad männid lõpliku metsa moodustavad. Seni on siin aga liigirikas võsamets. Lisaks eelnimetatutele ka kukerpuud, kuslapuud, pakspuud, õunapuu, punaviljalisi pihlu ja lodjapuid. Maapinnal sinilillelehti, nurmenukku, lillakat, maarjaleppa, piibelehti.
Ja näe, otse jalge kõrval lopsakas puhmik. Ja seal rajal edasi veel üks. Kuld­kingad! Terasemal vaatlemisel paistis neid rägapadrikus aina veel ja veel. Kahju, et sinna lähemalt uurima minna ei saanud – ei mahu lihtsalt tihnikust läbi! Kuidas siin kõik need väidetavalt sajad taimed kokku suudeti lugeda? Eks õitseajal hakkaks nende hiilgavad kollased kingad juba kaugelt hästi silma. Praeguseks oli järgi jäänud vaid lopsakas lehestik. Ja mulluste kuivanute kõrval paistis tänavusi roheliste kupardega varsi. Viljumine paistab täitsa hea olema. Kadakatürnpuustiku serval leidus ka üks noor taim.
Miskipärast tekkis tore juunikuine tunne peale nende kuldkingade leidmist. Nagu oleks suvi veel kõik ees. Tegelikult kahjuks lõppemas. Aga eks tuleva suve hakul peab sellesse rägastikku tagasi tulema. Kuldsete kingade iluajal. Siis tasub laiemalt ringi kaeda, et veenduda, kas tõesti on taolisele veidrale kasvualale jagunud lausa sadu taimi. Veidrale seetõttu, et põhiliselt on kuldking ikka metsataim, vahel ka puis­niitude asukas.