Jüri Norkroos Lennuk lendab Hiiumaa ja Tallinna vahet 12 korda nädalas: tööpäeviti kaks ja nädalavahetuse päevadel ühe korra päevas. Seega on tavapäraselt ligikaudu 624 reisi aastas. Lennukalendrit kokku leppides oleme saanud lisareisid, mis on toeks riigipühadel kui inimesed rohkem liiguvad. Samuti on lisaväljumised tulenevalt kultuurisündmustest. Näiteks sel aastal on põhireise 626, riigipühadega seotud lisareise seitse. Suve hakul lisandus kultuurisündmuste korraldajatega läbi rääkides veel kümmekond reisi.
Õhusõite regulaarliinil Tallinn-Kärdla teeb 19kohaline kahe turbopropelleriga Jetstream 31/32. Lend kestab umbes 30 minutit. Check-in suletakse Kärdlas 20 minutit ja Tallinnas 30 minutit ennem reisi väljumist. Hiiessaares asuvasse Kärdla lennujaama viib maakonnaliini tasuta buss, mis väljub Kärdla bussijaamast 35 minutit enne lennuki Hiiumaa poolt väljalendu.
Väljumiste kellaajad
Lennuk on hiidlastele ainus võimalus olla Tallinnas enne kella 9, ja tagasi tööpäeva piiri peal ehk kella 18ks. Sõiduplaani tehes on silmas peetud seda, et lennu tühistamisel jõuaks reisija teekonna ette võtta parvlaevaga. Kui on kehvad ilmaolud, nt madalad pilved ja lend jääb väljumata, on lennufirmal kohustus toimetada pileti ostnud reisija sihtkohta esimesel võimalusel samaväärse transpordiliigiga. Seega, kui õhtul jääb reis udu tõttu ära, piisab kui lennuvedaja tagab reisile pileti järgmisele lennule. Siiski on heas koostöös lennufirmaga enamasti reisijad kohe tühistamisotsuse järel bussiga sadamasse viidud, sest nii jõuab kohale oluliselt varem, kui järgmise lennuga.
Aastaid olime seotud oma väljumistes Kuressaare liiniga, kuna liine teenindas sama lennuk. Nüüd oleme kellaaegades vabamad, kuna Saaremaa liini teenindab teine ettevõtja. Kas oleks vaja ka väljumiste aegu nihutada, on mõttekoht. Oleme kokku panemas sellekohast küsitlust.
Meie lennuliini teenindab aastast 2016 Leedu ettevõtja Transaviabaltika. Ühe Tallinn-Kärdla-Tallinn reisi eest maksab riik vedajale 1972 eurot. Kui reis ilma tõttu ära jääb, tuleb lepingu kohaselt vedajale siiski hüvitada teatud põhikulud, sest meeskond ja õhusõiduk on ju lennuks valmis sätitud. Heameel on tõdeda, et lennuvedaja on olnud näoga hiidlaste poole – reisi tühistamise otsus tehakse väga harva ja nii mõnigi kord on lausa imetlusväärne, millise ilmaga piloodid lennu siiski ette võtavad.
On aastaid, mil ilma tõttu ära jäänud reise on siiski olnud üle 40, Eelmisel aastal, mil lennuk COVID tõttu poolteist kuud ei lennanud, oli see number vaid 11. Lennujaama käitusjuhi Allan Mälli hinnangul on reiside toimumisel toeks olnud uued lennuprotseduurid ja satelliitsüsteem GNSS, mille kasutamiseks vajalik tehniline tugi juurutati Kärdla lennuväljal 2018. aasta augustis rajakatendi ja tuledesüsteemi renoveerimise käigus. Liiklusala renoveerimine ja navigatsioonisüsteemi kasutamiseks vajalikud tööd läksid riigile ja Tallinna Lennujaamale maksma ligikaudu 1,5 miljonit eurot. GNSS võimaldab kummaltki suunalt lähenedes maanduda nüüd ka 300 jala kõrgusele ulatuvate pilvedega.
Lennuühendus meie elu osaks
Just regulaarliiniga tulid aasta alguses Hiiumaale esimesed COVID-19 vaktsiinid meie hooldekodudele ja meditsiinipersonalile. See on abiks ka ajal, mil parvlaevaühendus mandriga häiritud. Sel juhul tellib riik veel reise lisaks, nagu ka nüüd, seoses Tõllu remondiga.
Leping Transaviabaltikaga kestab 2024. aasta maikuuni. Sama kaua kehtib ka Tallinn-Kuressaare lennuliini leping OÜga NyxAir. Viimase hanke käigus oli saarlastel arvestatav kvaliteedihüpe – liinile tuli uus, 48kohaline lennuk ja ka neil tekkis võimalus aastaid pingeid tekitanud väljumisaegasid sobivamaks kohandada.
Tulevikku vaadates võiks hiidlaste jaoks olla järgmiseks sammuks et ka nädalavahetusel saab pealinna vahet lennata kaks korda päevas nagu argipäeviti. Suuremat lennukit me lähiajal veel igapäevaselt ei vaja – meie lennuliini tavapärane täituvus viimase viie aasta numbrite põhjal on 42% aastas. Seejuures äsja lõppenud juulis tegime sajandi rekordi – 61 reisiga oli lendajaid 1663, täituvus 71 %. Reiside arvult sarnane kuu oli 2019. aasta juuli, mil 62 reisiga jõudis sihtkohta 1356 inimest.
Võrreldes selle aasta esimest seitset kuud varasemate aastatega, on Kärdla lennuliini kasutanud 5674 reisijat ehk ligi tuhande võrra rohkem kui mullu sama ajaga. 2019. aastal oli samal perioodil reisijaid 6028.
Tavapärane aastane reisijate arv meie lennuliinil on üsna sama, mis Hiiumaa elanike arv – ligikaudu 10 000. Viimaste aegade parim tulemus pärineb aastast 2019, mis kogu aasta jooksul oli Kärdla lennuliinil reisijaid 10 946. Riigile kui tellijale sõiduplaani tihendamise ettepaneku tegemisel on kindlasti abiks iga juurdetulnud reisija.
Kõige kiiremat ja täpsemat infot leiab ja pileteid saab osta lennuvedaja veebilehelt www.saartlennuliinid.ee või Kärdla lennujaama kassast, tel 463 1381. Meie viimase aja uutest reeglitest ei pääse mööda ka lennates. Taas on lennukites kohustus kanda maski ja võimalusel soovitame istuda hajutatult.
PIRET SEDRIK
Hiiumaa vallavalitsus
