Kel võim, sel vägi ja õigus, jajah. Oma riik on mudugist hia asi. Kole mõteldagi, kui oleksime Vene alla edase jäänd. Siis oleks vene keel vist küll juba enamuses.
A’ miks see oma riik natust inimlisem ei taha olla? Kudagist teeb mis tahab. Üteldakse küll puha, et riik, see oleme meie, a’ no tegelt on ikka ju riik sial üleval oma tarkusi täis. Meite valimised ei muuda midagist suurt ja nii võime ain’t viriseda. Õnneks olla Eesti üks maailma sõnavabam maa.
A’ ja, ma olen kurtnud varemgi, et uudiseid ei taha ültse kuulata, muutku panevad kopsu üle maksa hüppama või vastapidi, vahet pole. Näituseks see, et tahetakse nüüd teha oblastid nigust Stalini ajal oli. Ja raiutakse miskit lolli viie tuhande elaniku nõuet vallas, misikene arv mõne aasta pärast nigustnii allapoole kukub ja piab jälle sund liitma. Võiks ju kohe kõik kärpsed hoobiga lüia ja teha üksainumas ilus Eesti vald. Vallamaja oleks Toomepial ja president oleks valla vanem. Hiljem võibolla Prüssel meid küll sundliidaks näituseks vahepial tekkind Lõuna-Soome vallaga või Läti vallaga, a’ see on esialgu vist kaugem tulevik.
Sundus näikse Eestis moodu minevat. Sund liitmised tulevad ja sund võõrandamised ka. Nojah, kuskile peab ju selle vägeva rauast reilboltiku tee tegema, a’ ikkagist tuleb nigust Stalini aja tunne. Jälle võetakse inimestelt maad ära ja kombensatsjooni arutamine jääb alles pärastiseks. Kas mõni piab kohe ka päris oma kodu majast välja kolima? Kole lugu. A’ eks varemgi ole jama old, väga pahaste käituti kui kunagi tekitati sund üürnikud.
Hia et meitel saare pial reilboltikuid ei ehitata. A’ siin on see hiid tule veskite teema. Ja riik teeb oma pisikesi rullimisi siingi. Näituseks mäletate, kuda Kärdali mere ääres see Patarei laiale lõhuti. Missest et puha vana maja. Jäeti ain’t üks nurk miskipärast alles ja see võõbati valgeks nigust suhkru kook ja külge ehitati silikaadist nõuka aja söökla moodu maja. Ja suur sinine plekist osmik löödi mere vaatele ette pialekauba, ehki siukest ei pidand teps tulema.
Selle kõrval on järgmine asi õite pisine, tias kas maksab ültse sellele tähele panu pööratagi. A’ no häirib, sestap ei saa mitte kohe vaiki olla, nigust üteldakse. Noh, sain tiada, et sial Kärdali Sadama tänaval, kus see suur puu tormiga uppi lendas, lammutatakse tulevikus kõrval kelder ära. See pikk koobaskelder. Puha paekividega võlvitud ehitus. Siuksed maapialsed keldrid on üks Kärdali sümboole. Vägade lõdva kergusega löödi varemalt näituseks väljaku kõrvalt rohelise poe tagant keldrite rühm minema. Ja mis asemele tuli? Lihtsalt lage mõttetu lombiline plats. Milleks? Ja väljaku maakividest bussepiatuse varjualune murti maha, et asenduseks see armetu klaasist seinake püstitada. Väljaku lammutamiste puhul ei saa riiki vist süüdistada, ju see ikka oma linna tegu oli. A’ sial Sadama tänaval tahtvat riik miskise püroo teha. Missest et vastas suur Kaluri püroo üsna tühjana seisab.
Riigil on ültse raha palju. Püstitab riigi keskkoolisid igalepoole, samas kui võiks lahedaste olemas olevate majadega hakkama saada. Kärdali koolis oli veerand sajandi eest kaheksa sada last, nüüd vist poole vähem. A’ kool muutku laieneb, neelab ühe maja teise järel.
A’ jah, tagase tulles samuse keldri juure. See piaks hoopis korda tehtama! A’ kussa sellega. Vaja jälle üks klaasist ja plekist kast ehitada ja just täpipialt samuse keldri kohale. Miks natust tahapoole ei sobi? Sest see on tülikas.
Tjah, Kärdalis on niigi vähe ajalugu säilind. A’ sestkist vähesest lammutatakse tükikesi kergekäeliselt, nigust oleks tegemist mitme tuhande aasta vanuse Rooma linnaga. Kus midagi mudu ehitada ei saagi, ilma et mõni järjekordne vana müür ette jääb.
Võibolla ma sain valeste aru, et justnimelt riik tahab Sadama tänava pikka maakeldrit laiale lüia? Ja taga see suurem kivimaja lammutatakse ära ja… See vist on jälle linna teema. A’ mis sial vahet. Ja vanadele puu majadele panevad inimesed plastmassist aknad ette ja…
Ahh, mis mina siukeste asjade üle ültse muretsema piaks? Tehku mis tahavad, nigust eit ütleb. Teistpidi kohe ei saa vait olla, kui tundub, et miskit nigust lollisti tehakse või vähe paremini saaks teha. A’ suurt aksjooni ja rahva kogunemise korraldajat, et päästke Sadama tänava kelder ja see kivimaja, must vanatoist ei saa. A’ võibolla need niiütelda objektid ültse ei huvitagi kedagi. Et mis need vanad risud ikka sial jalus lösutavad. Et tulevik tulgu uus ja mooduline!
JUSS KIRSSMANN
