Sander Peremees/ Lääne prefektuur 
Õppuse juht Kalvi Almosen ütles, et tema andmetel pole Eesti politsei eriüksus õppuse käigus kunagi varem Hiiumaale reaalselt kohale tulnud ja tegemist on ajaloolise sündmusega.
Õppusel testiti kui kaua läheb aega eriüksuse jõudmiseks saarele juhul, kui siin mingi õnnetus juhtuma peaks. “Tulemusega, mille täna [kolmapäeval – toim] saavutasime, oleme väga rahul,” ütles Almosen.
Esimeste eriüksuslaste kohalejõudmiseks kulus alla kahe tunni. Eriüksus toodi saarele mitme kopterilennuga. Osa neist saabus otse Tallinnast, osa sõitsid mööda maad mere äärde, kust kopter nad pardale võttis. Iga poole tunni tagant jõudis kohale järgmine kopteritäis.
Küsimusele, kui palju eriüksuslasi saarele toodi, vastas Almosen lakooniliselt: “Piisavalt.”
Abi tuleb kahe tunniga
Hiiumaa politseijuht Aare Allik ütles, et tänu õppusele tekkis ka siinsetel politseinikel kindlam tunne, et abi tuleb õigeaegselt. “Kui varem võidi mõelda, et kes meile ikka siia appi tuleb ja kui ükskord jõuavad, siis poole päeva pärast, siis nüüd selgus, et see aeg on kordades lühem,” ütles Allik.
Kogu õppuse aja oli kohal Hiiu maavanem Riho Rahuoja, kes ühtlasi on Hiiumaa kriisikomisjoni juht. Ta hindas õppuse väga vajalikuks, kuid avaldas lootust, et reaalselt neid oskusi kunagi rakendada poleks vaja.
“Õppus näitas, et eriüksuse jõudmiseks Hiiumaale kulub ligi kaks tundi – see tähendab, et teatud kriisisituatsioonides peab Hiiumaa oma jõududega kaks tundi vastu pidama,” ütles maavanem. “Meie omad olid päris tublid. Harjutamist vajab veel omavaheline koostöö, eriüksuste sekkumine aga oli väga professionaalne ja tõhus,” hindas ta.
Reageerisid minutitega
Almosen kiitis kohalikke politseinikke, kes häireteatele kiiresti reageerisid: “Esimesed jõudsid kohale mõne minutiga ja vähem kui poole tunniga toodi välja pool isikkoosseisust – sellega ilmselt ükski teine politseijaoskond hakkama ei saa.”
Hiiumaal on 35 politseivormi kandjat: osa neist oli puhkusel, õppusel osales kokku paarkümmend politseinikku.
Almosen kinnitas, et kohalikel politseinikel on piisavalt varustust: kilbid, kiivrid, relvad jms, et hakata kohe tegutsema.
Mis juhtus?
Kõigepealt oli põleng kooli tööõpetuse maja juures ja esimesena jõudsid kohale päästjad. Siis läksid kurjategijad koolimajja, kasutasid tulirelva ja võtsid pantvangi ühe õpilase, Karmen Telviku.
Hulk 8. klassi õpilasi sai tulistamise käigus vigastada. “Igaühel oli oma lugu, mida ta pidi arstile rääkima. Neile olid külge pandud mulaažid ja nad nägid välja nagu nad oleksid päriselt viga saanud,” kirjeldas Almosen. “Lapsed olid väga tublid, eriti tüdruk, kes oli kella üheteistkümnest kuni praktiliselt kella kolmeni pantvang. Kõik nad mängisid meiega kaasa –
super koostöö oli!”
Stsenaariumi järgi jäi üks relvastatud kurjategija koolimajja, teine põgenes. Põgeniku pidasid eriüksuslased kinni Paluküla vanas rebasefarmis. Koolimaja juures tegutsenud politseinikud pidid looma turvalise ala, kustkaudu õpetajad said lapsed koolimajast evakueerida ja kiirabitöötajad kannatanud Hiiumaa haiglasse viia. Siis pidid politseinikud koolimajja jäänud kurjategija kinni pidama. Õppust jälginud Kärdla kooli majandusjuht Ille Kivistu ütles, et kui midagi sellist peaks tõepoolest juhtuma, siis tema küll ei kujuta ette, kuidas kurjategija nii suurest ja sopilisest majast nagu Kärdla kool üles leitakse.
“Mul on kakskümmend aastat politseitöö kogemust ja see kinnipidamine käis isegi minu jaoks liiga kähku – kurjategija leiti väga ruttu üles ja peeti kinni,” ütles Almosen pärast õppust lehele.
