19.juuli 2014
Kõmbime Paldiskist välja. Linna põhjaservas kummuvad rohused järsud nõlvad: Muula mäed. Tegemist on Peetri kindlusega.
Paekaljusse on raiutud kanjonid, murtud paest üritati muiste kuhjata tammi Väike-Pakri saarele. Selline aluskaljusse uuristatud kindlus on Eestis ainulaadne ja vägagi vaatamisväärne. Lausa kujuteldamatu, et kõik need kanjonid on kunagi inimkäte jõul murtud.
Kulgeme läbi kanjoni, mille paepõhjal niriseb oja. Lubjakaljujärsakut ilmestab kadastik. Justkui pildike
Vahemeremaadelt.
Jõuame Paldiski supelranda. Leiame siestaks hädapärase varju remmelga alt. Remmelgate vilus vohab üllatavalt palju laialehist neiuvaipa.
Vahelduseks ukerdan piki pankranniku alust Uugani. Siin pritsib keset päikselõõska ja kuivi kiiskavheledaid kaljusid ülalt alla veeniresid. Nõrguvates piiskades ripuvad allapoole mahlased rohelised samblatordid. Leian vedelemas tüki urbset allikalupja. Kevadise suurvee ajal paiskub siin praeguste nirede asemel alla tore juga.
Õhtu leiab meid taas Muula mägedelt. Siin klibul kasvab omapärase tiheda okastikuga kadakas. Säärast olen ma kunagi näinud ka Mohni saarel. Väidetavalt olla tegemist kadakavormiga, mis laialdasemalt on levinud üle lahe Soomes.
Eriliselt tore on Muula mägede põhjapoolsema kanjoni ülaserval leviv kukerpuukadastik. Sekka on eksinud üksik noor must leeder. Klibul roomab maavits. Siin-seal magesõstraid ja kibuvitsu. Harilikud tuhkpuud losutavad kanjoniserval, kubisedes punastest viljadest. On paakspuid. Pihlaviljadel hakkab õrnalt punakat tooni aimduma. Igasugu korv- ja liblikõielised ilutsevad, hobumadarad kollendavad oma õhulisi õisikupilvi.
Sedasi tundub kui viibiks ei tea kus loodusparadiisis. Tegelikult koliseb siinsamas kaljunuka taga sadam ja üle Muula mägede kerkivad taamal Paldiski karpmajad.
Avastan korraga, et vaateväljas ei paista ainsamatki mändi. Tõsi jah, Pakri lääneserv on lehtpuude päralt.
Eemal kanjoniserval köidab pilku üks väga imelik puu, valged õied kaugele paistmas. Kes puu nii hilja suve teisel poolel õitseb? Selgub, et tegemist on ebajasmiiniga. Neid õitseb suisa kahes kohas. Huvitav metsistumisjuhtum! Lisaks on sireleid.
Veelgi tähelepanuväärsem on Paldiskist põhja, tuletorni poole jääv viljapuumets aprikoosipuude, pirnipuude, alõtšade, laukapuude ja teistega. Kuid sedakorda me sinnani kõmpida ei viitsi. On rauge laisk suveõhtu – manjaana! Jääme telkima samasse Muula mägede kukerpuukadastikku.
Päris õhtul sõidab Rootsist kõrvale sadamasse sisse praam. Õhtuidülli ja rahu segavad vaid kiljuvad kajakad. Nende kisa ei taha ega taha vaibuda. Misasja neil nii pikalt ööni välja lärmata küll on?
