Jälgi meid
Tüür bänner

UUDISED

Õde-venda Eesti meistrivõistluste pjedestaalil

erakogu
Hiljuti oli spordi­uudistes teade, et Kassari Ratsamatkade kestvusratsutamise võistkonnal läks hästi rahvusvahelisel võistlusel.
Tähelepanuta on jäänud aga fakt, et Vihterpalus võistles 7.–9. juulini kestnud Padise Endurance Festivali CEI1-3* teiste seas viis hobust, kes kõik sündinud ja üles kasvanud Kassari ranna­karjamaadel. Paragon, Penelope, Penton, Larka ja Luukas on hobused, kes ei ole pidanud kunagi elama boksis ja sööma kaalutud poekrõbinaid.
Rahvusvahelise võistlus­klassi CEIYJ2*juuniorid 120 km ja EMV arvestuses 120 km distansil saavutati Kassari hobuste poolt kaksik­võit. Kulla ja meistritiitli tõi hobune Paragon, võistleja Priidu Tikk Kassarist, ja teise koha Penelope, võistleja Keiu Oras klubist Pinifer Endurance Team.
Rahvusvahelise võistlus­klassi CEI1* 80 km teise koha võitis pingelises võistluses hobune Penton, ratsanik Doora Elmi Kassarist.
Ühe hobusekasvanduse jaoks on see suur sündmus. Kestvusratsutamisega on tegeletud juba üle 20 aasta. Selja taga on aretajate, osaliselt kogu Ristitee talu pere, ratsanike, treenerite ja teiste abiliste aastatepikkune töö ja vaev.
Ka Hiiumaal on korduvalt korraldatud kestvus­ratsutamise võistlusi Koidmal ja Kassaris. Näiteks mullu toimus võistlus Kassari 100, kus 100kilomeetrine võistlus­rada kulges Kassarist läbi mere Tahkuna poolsaarele ja tagasi.
Hiiumaalt välja võistlema minna ei ole mitte ainult kulukas, vaid ka suurt abiliste armeed vajav üritus. Rännaku ehk kestvusvõistlustel­ on lisaks vaja raja äärde
teenindusmeeskonda, kes tagavad joogivee ja muu vajaliku, puhkepauside ajal hoolitsevad hobuse eest ja turgutavad võistlejat. Ühe hobuse ja ratsaniku teenindamiseks on vaja palju kompetentseid inimesi. On klubisid, mis saavad endale lubada, et ühel hetkel on hobuse ümber kümme inimest, kellest igaüks täidab vastutusrikast ja olulist ülesannet.
Selleks peab olema ka aega. Võistlustele tuleb minna päev varem ja tihti ei jõua ka peale võistlusi koju viivale laevale.
Teatud spetsiifiliseks kasutuseks sobivat hobust aretada soovides tuleb hobuste paaridevalikuks süveneda hippoloogiasse, uurida ja jälgida hobuseid kasvamas, tõenäoliselt tuleb valikutega katsetada mitmeid aastaid, sest aretustulemusi saab näha aastate, mitte minutite pärast. Enamik aretajaid oma aretusvilju eluajal ei näe. On haruldus kohata rahvusvahelise taseme võistlustel Eestis kasvatatud hobuseid, kuid veel suurem haruldus on kohata hobuseid, kes kasvavad niisugusel vabapidamisel nagu Kassaris.
Kestvusratsutamisel on hobusel vaja kiirust ja vastupidavust, aga ka suutlikkust kiiresti taastuda. Ja õnneks mängivad peale üksikute spetsiifiliste eelduste elus ja eriti võistlustel veel paljud muud tegurid: stressitaluvus, koostöö ratsanikuga, jalgade vastupidavus ja ratsu üldine tervis…
Kangelaste päritolu
Eelnimetatud võistluse kangelased on täkk Pergase järeltulijad: õde-vend Paragon ja Penelope. Paragon ja Penton aga on lausa täisvennad. Nii on Paragon sündinud 2006, tema ema on Madonna ja isa Pergas, Penelope (s 2010) ema on Fedma ja isa Pergas, ka Pentoni (s 2010) ema on Madonna ja isa Pergas.
Madonna ja Fedma nooremad pojad aga ootavad veel oma aega: Larka (s 2011) ema on Madonna ja isa Larkin, Luukase (s 2011) ema on Fedma ja isa Larkin.
Emade poolt on neil araabia täisverelise ja kohaliku aborigeeni eesti tõugu hobuse verd. Isade poolt pärinevad nad aga inglise täisverelisest­ ratsahobusest. Siinkohal tuleb sinivereliste kõrval kõrgelt väärtustada ka meie oma esivanemate eesti n-ö matsitõugu­ hobust. Tänu eesti tõugu hobuse verele kasvavad nad siinsetes tingimustes tugevateks ja terveteks.
Täname kõiki asjaosalisi ja kaasteelisi!

Ristitee talu
pererahvas

Veel lugemist: