internet Lähema kahe–kolme aasta jooksul on ettevõtte edasiseks arenguks vaja investeerida ligi 200 miljonit eurot ja ettevõte uurib lähikuudel võimalusi investorite ringi laiendamiseks ning rahvusvahelistelt finantsturgudelt lisakapitali kaasamiseks, teatas Nelja Energia BNSile.
Ettevõtte juhatuse esimehe Martin Kruusi sõnul tingib uute investorite otsimise ja täiendava kapitali kaasamise vajaduse ettevõtte kiire areng. Juunis avas Nelja Energia Leedus riigi suurima tuulepargi võimsusega 39,1 MW, augustis koos Eesti Energiaga Paldiskis 45 MW tuulepargi. Samuti võitis ettevõte Leedu riikliku konkursi uue 60 MW tuulepargi rajamiseks.
Kokku on Nelja Energial kolmes Balti riigis tuuleparke koguvõimsusega 223 megavatti ja investeeritud kokku 400 miljonit eurot.
Hiiumaa rannikumerre tahab Nelja Energia rajada Hiiumaa avamere tuulepargi. Arendust alustas ettevõte 2006. aastal.
Tuulepark plaaniti rajada kolmest tuugenite rühmast ehk sektsioonist koosnevana Hiiumaast põhja, loodesse ja läände jäävatele madalatele. Pärast seda kui ettevõte 2011. aastal oma plaanid avalikustas, tekkis Hiiumaa elanike poolt avalik ja tugev vastuseis Kalana sadama lähistele rajatava tuulepargi sektsiooni vastu. Tänavu juunis teatas Nelja Energia ametlikult, et loobub tuulepargi sektsiooni rajamisest läänekaares asuvale
Neupokojevi madalale ning alternatiivina tuleb loodekaarde veel üks sektsioon. Kõik tuulepargid rajatakse Hiiumaast 12 meremiili kaugusele.
Tuulepargi rajamine on kavandatud etapiviisiliselt alustades aastal 2017 ning selle valmisehitamiseks koos elektrisüsteemi liitumis- ja arendustöödega kulub ettevõtte andmetel vähemalt kolm aastat.
Planeeritud on püstitada u 200 tuulegeneraatorit ehk tuugenit, mille ühikvõimsus 3–6 MW. Tuulepargi kavandatav koguvõimsus on kuni 700 MW ja prognoositav aastatoodang 2,6 Twh ning see tahetakse liita Eesti ülekandevõrguga. Tuugenite projekteeritud eluiga on 20 aastat.
Meretuulepark toob konverentsi
Tuuleenergia klastrisse ühinenud ülikoolid ja ettevõtted, mille hulgas ka Nelja Energia, korraldavad teisipäeval ja kolmapäeval Kassari puhkekeskuses Eesti esimese meretuuleenergia konverentsi “Mere tuuled”.
“Tugevate tuultega, kuid teisalt leebe merelise keskkonnaga Läänemeres leidub palju tehniliselt, majanduslikult ja keskkonna tingimustelt sobivaid alasid meretuuleparkide rajamiseks. Nende realiseerimiseks vajame aga riiklikke strateegiaid, selget seadusandlust, merealade ruumilist planeerimist ning riikidevahelist koostööd,” selgitatakse konverentsi eelteates.
