Muuseumi Pikas majas avati õppeklass

Reedel avas Hiiumaa muuseum oma Pikas majas õppeklassi, kuhu on muuseumitundidesse oodatud nii lapsed kui täiskasvanud.
Seni polnud muuseumil ruume, kus õppetunde läbi viia ning selleks kasutati näituseruume, muuseumi õue, raamatukogu ja muid hädapäraseid kohti.
Uus, valgetes toonides ja valge mööbliga õppeklass asub endises restauraatorite tööruumides ja sinna pääseb saalidest läbi minnes ning väikesest trepist üles ronides.
Käärid ulatas muuseumi direktor Toomas Kokovkin, linti lõikasid muuseumipedagoog Jaanika Kuusk ja teadusdirektor Helgi Põllo.
Kokovkin õnnitles Jaanika Kuuske, kes õppeklassi näol sai endale “tööalase” sünnipäevakingituse.
Kuusk ütles, et tänu uutele ruumidele on kõik muuseumitunniks vajaminevad asjad ühes kohas koos ja tänu sellele parem muuseumi­tunde korraldada ja programme läbi viia.
Põllo nimetas plussiks, et suurem klass on võimalik jagada kahe klassiruumi vahel ja nendega saab tegeleda kaks õpetajat.
Klassi avamise puhul pakkus muuseumipere kohvi ja morssi ning kunagise lapse koolitahvli kujulist torti, millel kiri “Parimad tunnid muuseumis!”, avamiskuupäev ja isegi krihvel.
“Hiiumaa muuseum eesotsas Helgi Põlloga on muuseumipedagoogika maaletooja või teerajaja ja mitte ainult Hiiumaal, vaid kogu Eestis. Haridusprogrammid meie muuseumis ei ole seega midagi uut ja enneolematut, vaid neid on olnud väga häid ja väga palju juba 1980ndate aastate algusest,” märkis Kuusk.
Põllo meenutas aegu kui muuseum Kassaris alustas katseid inimesi muuseumi meelitada. “Kõige lihtsam viis oli teha seda näärinäitustega, mida me tegime jõulude ajal. Jõulude nimetamine sellel ajal oli suhteliselt keelatud, aga need näitused muutusid nii populaarseks, et inimesed hakkasid muuseumi märkama,” rääkis Põllo.
Suurtest asjadest, mida muuseumipere tegi, ilma et neil olnuks mingeid näituseruume, nimetas ta veel seitse aastat kestnud parunipäevi Kassaris. “Aga need ei olnud lihtsalt lustipeod: alati oli ka õpetuslik osa,” lisas Põllo. Seejärel tulid Kassari jõulumaad, mis samuti said rahva seas väga populaarseks.
Lisaks neile on muuseum koguaeg loonud teemaprogramme. Need on käsitlenud endisaegset kooli, rahvariideid, leivaküpsetamist, mitmesuguseid oskusi.
Näiteks on just praegu muuseumis avatud puudenäitus, kus saab hea ülevaate sellest, kuidas on hiidlased metsa ja puudesse suhtunud ning milleks puid ja puitu kasutanud. Samasisulist programmi pakub muuseum juba järgmisest kuust saare koolidele.
Lisaks on 16. mail tulemas muuseumiöö ja siis toimuvad muuseumi kõikides majades mitmesugused tegevused.
Helgi Põllo sõnastas oma unistuse, et ükskord saavad muuseumitunnid osaks kõikide koolide igapäevatööst. Ta tõi näiteks, et helilooja Rudolf Tobiase majamuuseumi külastus võiks olla kohustuslik osa saare koolide muusika­õppe ainekavast.
Õppeklassi renoveerimiseks sai muuseum riigilt 10 000eurose toetuse. Selle eest  värskendati ruumide seinad
ja laed ning soetati sisustus ja tehnika. Remonditöid tegi FIE Saima Soop.