Tihti saab siit ja sealt lugeda, kuidas ei taheta väikeses haiglas sünnitada või üleüldse ravile tulla. Suurtes haiglates on kõik parem, uhkem ja turvalisem. Kas ikka on?
Tänases lehes räägivad naised, kuidas Hiiumaa haigla ämmaemandad on toetavad ja lahked. Usutavasti võib seda rääkida pea kõikide väiksemate haiglate kohta. Kirjeldatakse soojust ja tähelepanu, mis sünnitajale osaks saab.
Ei tahagi väita, et suurtes haiglates ei pöörata patsiendile tähelepanu, kuid paraku on ikka nii, et mida vähem inimesi, kellega tegeleda, seda suuremat tähelepanu saab pöörata. Ja see ei pea olema ilmtingimata midagi suurt, vaid vahel piisab ka toetavast sõnast või lihtsalt huvist, et kuidas läheb.
Sellisest tähelepanust võib tõesti suuremas haiglas vajaka jääda.
Õnneks on Hiiumaa haiglas sünnitamise võimalus säilinud ja loodetavasti ei hakata selle kaotamist ka kaaluma. Mis siis, et lapsi sünnib vähem kui mõnes teises maakonnas. Aastaid tagasi tõusnud kisa Põlva haigla sünnitusosakonna kaotamise kohta maandati väitega, et autoga saab kiiresti suuremasse haiglasse. Tartu ju kiviga visata. Hiiumaal seda võimalust ei ole.
Hiiumaal sünnitanud Merlin ütleb, et tema arust on Hiiumaa haigla üldse üks ohtlik koht, kus sünnitada – sa hakkad sinna tagasi tahtma ja jäädki muudkui lapsi tegema. Öeldaksegi, et esimese sünnituse kogemus on tihtipeale määrava tähtsusega, kas seda teekonda tahetakse teist korda ette võtta. Seega võiks ju öelda, et väikestes haiglates sünnitusvõimaluste olemasolek ja nende hubased tingimused töötavad sama hästi, kui poliitikute püüd toetuste tõstmisega iivet kasvatada.
Raul Vinni
ja