Rait Tuulas “Mind väga innustab kunstiväljal eriti viimastel aastatel kasvanud koostööhuvi ja -tahe, mis loob tugeva vundamendi uue organisatsiooni üles ehitamiseks. Mõistan samas mulle usaldatud vastutust ja ma kindlasti ei alahinda valdkonna ees seisvaid väljakutseid. Tööd jagub, ent ühiselt tegutsedes suudame palju head korda saata,” sõnas Kadi-Ell Tähiste.
Tähiste on viimased kuus aastat töötanud Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuses (EKKAK), samuti on olnud viimased kolm aastat seotud EKKAKi loodud Kai kunstikeskusega. Ta on olnud kolmel korral koos Helen Meleskiga kunstimessi Foto Tallinn peakorraldaja ning töötanud nii Vaal galeriis kui ka kultuuriministeeriumis.
Kunstiasutuste liidu juhatuse liige Paul Aguraiuja ütles, et juhatus on erakordselt rõõmus, et liidu tegevjuhiks õnnestus saada inimene, kes tunneb läbi ja lõhki valdkonda, orienteerub lobitöös ning on teravalt sõnaosav.
Liidu eesmärk on edendada koostööd, korraldada huvikaitset ja tõstaw ühiskonna kunstialast teadlikkust. Tegevjuhi ülesandeks on luua alused mõtestatud ühistegevuseks, mille kaudu tagada kunstivaldkonna elujõulisus ja panna kunsti hääl ühiskonnas kõlama.
Toimetaja HARDA ROOSNA
Kas Su uus töökoht kodusaare Hiiumaa kunstielus ka mingit resonantsi esile kutsuda võiks? Oled ju seni mitmete siinsete näituste / kunstiprojektide juures servapidi tegev olnud.
Kadi-Ell Tähiste: “Olen tõepoolest olnud Hiiumaal erinevate kunstisündmustega seotud. Näiteks aidanud korraldada mõned näitused Kultuurimaja galeriis, Nelja Nurga galeriis ja KORDONi kunstiresidentuuris. KORDONis olen viinud läbi ka paar avalikku kunstnikuvestlust.
Vastates sinu küsimusele, siis ma loodan, et Kunstiasutuste Liidu tegevus ja minu töö selle eestvedajana toob kasu kunstiorganisatsioonidele üle Eesti, mõistagi ka Hiiumaal. Liidu eesmärk on kunstivälja kui terviku eest seismine ja valdkondlike töötingimuste parandamine.
Väga sageli on just väljaspool suuri linnu tegutsevad kunstigaleriid ja -residentuurid need, kes pakuvad tasemel kaasaegse kultuuri elamusi ka väiksemates kohtades. Nad on olulised kohaliku elu rikastajad, vahel ka käima tõmbajad või uue hingamise andjad. Suurepäraseid näiteid selle väite kinnituseks leiab näiteks nii Hiiumaalt, Peipsi äärest, Võrust kui ka Narvast. Pahatihti aga toetuvad nad oma tegevuses suuresti eestvedajate innukusele ja entusiasmile, tegutsedes puuduliku või väga vähese materiaalse toe tingimustes. On väga oluline, et nii riik kui ka kohalikud omavalitsused väärtustaksid senisest oluliselt enam kunstiorganisatsioonide panust ja mõistaksid, et kuigi kunstisündmused ja -näitused on enamasti publikule tasuta, siis kunstnikud ja näituse korraldajad ei pea tasuta töötama. On elementaarne, et kui kutsume avalikule üritusele esinema ansambli, siis maksame selle eest tasu nii pillimängijatele, helimehele kui ka tehnika rentijale. Miks siis kunstnik, näituse ülespanija ja korraldaja peavad tasuta töötama? Mul on hea meel, et kunstivaldkond on pannud Liidu näol seljad kokku olukorra selgitamiseks ja parandamiseks. Ma väga loodan, et saame peatselt Liidu liikmetena tervitada ka mõnda Hiiumaa tegijat.”
Küsis HARDA ROOSNA
