Esimene Kõpu motopäev õnnestus – uudistajaid oli kohal üle terve Hiiumaa ning unustamatu kogemuse võrra said rikkamaks 42 poissi-tüdrukut. Korraldajad lubavad, et motopäevi tuleb edaspidigi.
Kõpu koolimaja ümbrusesse oli 4. oktoobriks sisse seatud sõidurajad ja kohale toodud hulk eri suuruses motikaid. Korraga oli avatud kolm erineva raskusastmega rada. Need, kes varem motokrossiga kokku puutunud, said kihutada metsarajal. Ülejäänud tegid oma esimesi sõite staadionil, kus instruktoritel oli neid hea jälgida ja juhendada.
Kõige noorem osaleja oli viie- ja kõige vanem 18aastane. Paljud said proovisõidust nii palju indu, et soovisid teha veel teise ja kolmandagi sõidu.
Päris palju oli ka lapsevanemaid ja pereliikmeid, kes noortele sõitjatele kaasa elasid. Marika Matt tõi motopäevale sõitma lapsed: 13aastase Marko ja 12aastase Anetti. Ta rääkis, et Marko on mootorrattal sõitnud sellest ajast kui ulatus isa Aivari süles istudes oma kätega lenksu hoidma. Pisikese krossikaga hakkas koduõues sõitma nelja-viieselt ja seitsmesena käis esimesel võistlusel.
“Selle spordialaga võib väga vara alustada – saavad hakkama küll,” kinnitas Marika Matt.
Küsimusele, kas motikal kihutavat last vaadates süda lööke vahele ei jäta, vastas ta ei. “Kui maast madalast harjutada, saavad tasakaalu kätte ja kui asja mõistusega võtavad ega hakka segaselt sõitma, siis minu meelest ei ole hullu.”
Ta võrdles, et samamoodi võib suuskadega mäest alla sõites kukkuda või metsas joostes jala väänata. Turva-
varustus on isegi parem kui nii mõnelgi muul alal – kiiver, rindkerekaitsmed, spetssaapad, põlve- ja küünarnukikaitsmed, spetskindad ja -püksid. “Selles mõttes täitsa turvatud spordiala,” hindas Marika Matt.
Äratus varjusurmas spordialale
Marika Matt rääkis, et kaheksa aastat tagasi tegutses Kärdlas umbes tosinast huvilisest koosnev krossisõitjate punt, kes igal laupäeval käisid koos lastega Malvaste karjääris, talviti ka jäärajal sõitmas. Kolm-neli aastat tagasi see vaibus. Nüüd teeb talle rõõmu, et Pühalepa valla motohuviline Ivo Lõppe on motosporti Hiiu saarel taas elavdamas.
Lõppe, kes Pühalepa valla maadele Leerimetsa külla on ehitanud krossirajagi, lisas, et sõitjaid oli ka kunagises Putkaste sovhoostehnikumis, kus spordiala eestvedajaks oli Urmas Saarnak. “See oli ikka vinge värk!” kinnitas Lõppe ja meenutas kunagisi Rehemäe motokrosse.
“Mina sain Kärdlast isegi oma esimese medali, oli see hõbe või pronks…,” meenutas Kõpu motopäevale motikad kohale toonud ja sõitjaid juhendanud Hannes Prikk MTÜst Motokrossipisik.
Ka Prikk ütles, et krossisõit ei ole ohtlik spordiala: “Kui ikka natuke mõelda ja harjutada, pole midagi ohtlikku. Kui kohe metsikult kihutama hakata, võib tõesti midagi juhtuda, aga kui rahulikult võtta, siis mitte.”
Treenerina tegutsev Prikk rõhutas, et motosportlane peab siiski olema heas füüsilises vormis, seega tuleb teha ka mõnda muud spordiala lisaks. “Siis sa valitsed oma keha ja ka mootorratast,” selgitas ta.
Prikk, kes on poolenisti hiidlane, annab krossisõidutrenne Lääne- ja Harjumaal. Kõppu motopäevale kutsus teda
Valeri Gramakovski, kelle poeg samuti Priki juures trennis käis. Ka Prikki enda pojad, üks üheksane, teine neljane, harjutavad juba mootorrattasõitu. Siiski ei soovita Prikk liiga vara sõiduga pihta hakata: “Enne kui pea ei võta, pole mõtet sellega alustada.”
Tore oli vaadata, kuidas Prikk Tanel Lipsi poega, viieaastast Oskarit sõitma õpetas. Esialgu oli ratas hargi peal ja koos prooviti, kuidas gaasiga “en-en-enn” teha, siis kuidas pidurdada. Seejärel tõstis juhendaja tagaratta murule, taganes mõned sammud ja kutsus harjutajat endale järgnema, küll ratta seljas, kuid jalad esialgu maas. Nii, samm-sammult, rattatunnetus tulebki ja peagi põristas noormees, kes elus esimest korda mootorratta seljas, staadionimurul ringe teha.
Motopisik ka Suuremõisas
MTÜ Pühalepa Motoklubi eestvedaja Ivo Lõppe juures käib sellest sügisest motoringis viis Suuremõisa poissi, kaks Kärdlast. Palade noored võtavad tema sõnul veel hoogu, et tulla. Klubis on kümme liiget, aktiivsemad eestvedajad neist kolm. Pole just suured numbrid, aga algus on tehtud ja küll need numbridki tulevad.
Krossirada on klubi Leader programmi toel ehitatud juba kaks aastat tagasi. Leaderi toel soetati ka seitse tsiklit. Pühalepa vald andis moto-
huviliste kasutada vana katlamaja hoone, kus asju hoida ja koos käia.
Lõppe rääkis, et lisaks treeningutele on Suuremõisaski sel sügisel olnud kaks samalaadset õppepäeva nagu Kõpus. Seal oli juhendajaks Martin Arumäe, Eesti mootor-
rattaspordi föderatsiooni nooremtreener.
Arumäe oli Lõppele nõuandjaks ka raja ehitusel. See sai nagu peab – korralike stardi-
koridoridega ja 1300 meetri pikkune, et vastaks nõuetele. “Eesti meistrivõistlused Hiiumaale tuua, on tulevikumõte,” põhjendas Lõpe raja pikkuse valikut. Samas tunnistas ta, et täiesti siledale maale ja üsna vesisesse kohta tehtud raja parendamiseks on veel palju teha.
Motopäevi tuleb veel
“Kuigi samal päeval oli lisaks motopäevale nii Hiiumaal kui mandril mitu suurt sündmust, läks meie perepäev külastatavuse mõttes küll väga korda. Ka ettevalmistused sujusid laitmatult. Kõik osapooled ja partnerid olid täis head tahet ja korraldajate silm säras,” oli rahul päeva korraldaja Valeri Gramakovski.
Tema sõnul küpsevad motomeeste peas juba uued ideed, kuidas sarnaseid ettevõtmisi tihedamalt korraldada ning noortele huvilistele motokrossiga tegelemise võimalusi pakkuda.
Gramakovski juhib sellest sügisest Kärdla ühisgümnaasiumi Kõpu õppekohta. Motopäeva korraldamisel olid talle abiks kolleegid Svetlana Reinmets, Kaili Holtsmann, Kait Holtsmann jt.
Perepäevana korraldatud motopäev oli mõeldud motospordi propageerimiseks Hiiumaal ning korraldajate sõnul ei jää kindlasti viimaseks.
