Hiiu vallavalitsus valis Lauka põhikooli direktori koondamise põhjenduseks töölepingu seaduse § 89, mis viitab tööandja majandusraskustele ja piirab valla asutuste eelarveid, samas kinnitab vallavalitsus, et kõigi kohustustega tullakse toime.
Hiiu Lehe kasutuses on Hiiu vallavalitsuse korraldus, millega Lauka põhikooli direktorile Märt Rannastile koondamisest teada anti.
Korraldus kannab nimetust “Kärdla ühisgümnaasiumi ja Lauka põhikooli ühtne juhtimine” ja selles selgitatakse, et kaks kooli viiakse ühtse juhtimise alla tänavu 1. septembrist.
Dokumendis on kirjas vallavalitsuse vangerdus: Kärdla ühisgümnaasiumi direktori ametikohta vähendatakse 1,0lt 0,75ni ja Lauka põhikooli direktori ametikohta 1,0lt 0,25ni. Seoses sellega lõpetab vald erakorraliselt töölepingu Lauka põhikooli direktori Märt Rannastiga töölepingu seaduse § 89 lg 1 alusel.
Nimetatud paragrahv sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda majanduslikel põhjustel.
Hiiu Leht küsis valla õigusnõunikult Marin Vallikivilt, millised on majanduslikud põhjused, millest tulenevalt vallavalitsus otsustas Kärdla ühisgümnaasiumi ja Lauka põhikooli juhtimise ühtse juhtimise alla viia.
Vallikivi vastas, et vallavalitsus lähtus Hiiu valla arengukavast, kus on volikogu poolt sätestatud ühtse juhtimise põhimõte.
Samas on Hiiu valla arengukavas kirjas mitte 1. september 2015, vaid aasta hilisem kuupäev: “Põhihariduse valdkonna ühtne juhtimine, koolil on statsionaarsed tegevuskohad Kärdlas, Laukal ja Kõpus (01.09.2016).”
Mis ajast koondatud?
Hiiu vallavanem Georg Linkov pöördus Hiiu Lehe poole ja nõudis eelmises lehes ilmunud loo veaparandust. “Ebaõige on väide nagu oleks Lauka põhikooli direktor Märt Rannasti koondamiskuupäev 10. september. Vastavalt Hiiu vallavalitsuse 10.06.2015. a korraldusele nr 245 viiakse Kärdla ühisgümnaasium ja Lauka põhikool ühtse juhtimise alla alates 1.09.2015. Viidatud korraldus on avalik dokument ning kõigile kättesaadav,” kirjutas Linkov.
Kuigi vallavalitsuse korralduses Rannasti koondamise kuupäeva tõepoolest kirjas pole, näeb töölepingu seadus ette, et üle kümne aastat ametis olnud töötaja koondamisel kehtib kolmekuulise etteteatamise nõue. Kuna Rannast on koolijuhina töötanud 17 aastat, laieneb see nõue ka temale. Kuna vallavalitsuse korralduse väljaandmise kuupäev on 10. juuni 2015, saab Rannasti seaduslikult koondada 10. septembrist. See tähendab täpselt samal päeval, mil koolijuht tähistab oma 60. sünnipäeva.
Rannastile tööd ei pakutud
Hiiu vallavalitsuselt töölepingu erakorralise lõpetamise teate saanud Lauka põhikooli direktor Märt Rannast vaidlustas koondamisotsuse töövaidluskomisjonis. Töövaidluskomisjoni istung toimub 11. augustil Hiiu maavalitsuse saalis. Rannast ütles Hiiu Lehele, et soovib, et tuvastataks töölepingu tööandja poolne ülesütlemise tühisus ning kohustataks tööandjat töölepingut edasi täitma.
Vallavalitsus viitab eelnimetatud korralduses ka seaduse sellele sättele, et § 89 lg 3 kohaselt peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Ometi teatab vallavalitsus samas korralduses, et “Hetkel ei ole sobivat töökohta pakkuda,” ning annab Lauka põhikooli direktori ülesanded ajutiselt Kärdla ühisgümnaasiumi direktor Ivo Eesmaale “kuni uue direktori tööleasumiseni”.
See on üks korralduse punkte, mille Rannast vaidlustada kavatseb. Põhjuseks, et tegelikult tema töökoht veerandi ulatuses säilib, aga vallavalitsus seda talle ei pakkunud.
Sama paragrahvi lõige 4 nõuab, et tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet, kuid töökohta pakuti vaid Kärdla ühisgümnaasiumi direktorile Ivo Eesmaale. “Sellega rikuti töölepinguseaduse sätestatud põhimõtet,” viitas Rannast.
Küsimusele, miks vallavalitsus ei pakkunud Rannastile võimalust jääda tööle 0,25 suurusele Lauka põhikooli direktori ametikohale või kahe kooli nn ühisdirektori ametikohta, vastas Vallikivi, et käesoleval hetkel ei saa valitsus täiendavat teavet anda seoses poolelioleva vaidlusega töövaidluskomisjonis.
Vallavalitsus lihtsalt teatas oma korralduses, et sobivat tööd Rannastile pakkuda pole, samas lubab seadus töölepingu erakorralisel ülesütlemisel jätta töötajale olemasoleva töökoha pakkumata vaid kahel juhul: kas tööandja tegevuse lõppemisel või tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse raugemise tõttu.
Vald ohjab allasutuste kulusid
Vald muidugi pankrotti minna ei saa, aga Hiiu vallavolikogu 18. juuni istungil teatas vallavanem Georg Linkov, et valla allasutuste, st koolide, lasteaedade, raamatukogude jt eelarvetes ettenähtud põhitegevuse kulude tegemist on piiratud 5 protsendi ulatuses kuni 30. septembrini.
“Loodame selleks ajaks saada EASilt lõpliku otsuse, millises mahus ja mis ajal laekuvad vahendid, mis Kärdla sadama projektiga seoses on meile välja maksmata,” selgitas Linkov volikogus.
Mullu aprillis peatas Ettevõtluse arendamise sihtasutus Kärdla sadama aruannete ja väljamaksetaotluste menetlemise kuni sihtasutuse juhatuse liikme Hillar Kuke suhtes algatatud kriminaalmenetluse lõpetamiseni. Menetlus on siiani poleli. Kuna ehitajale oli vaja tööde eest maksta, andis vald sihtasutusele Kärdla Sadam viimaste etappide eest tasumiseks 148 000 eurot riigilt ühinemistoetusena saadud rahast.
Korraldus piiranguteks võeti vastu 20. mail ja pisut enam kui nelja kuu jooksul loodab vald sellega kokku hoida 173 000 eurot.
Vallavalitsus kinnitas, et hoolimata praegusest piirangust tuleb vald toime võetud kohustuste teenindamisega nii sel kui järgmisel aastal.
