Nüüd – seda lugu päriselt kirjutades – olen elanud veidi üle aasta Lõuna-Eestis, vaikuses ja loodusele tunduvalt lähemal (kuigi kiirustamine on jäänud mõnevõrra samaks – see vist kolis minuga märkamatult pealinnast Põlvasse kaasa).
Kui ma kirjaga esmakordselt algust tegin, plaanisin kirjutada Paljassaarest – poolsaarest Põhja-Tallinna linnaosas. Pealinnas elades olin leidnud enda jaoks oma salakoha, oaasi keset müra, kära ja kiirustamist, oma väikese lopsaka loodusega “saare”.
Nüüd – seda lugu päriselt kirjutades – olen elanud veidi üle aasta Lõuna-Eestis, vaikuses ja loodusele tunduvalt lähemal (kuigi kiirustamine on jäänud mõnevõrra samaks – see vist kolis minuga märkamatult pealinnast Põlvasse kaasa).
Samal ajal kui üha suuremad haneparved saarele saabuvad ja talveunest ärganud suvehiidlased esimesi praamipileteid valivad, tärkavad aianurgas ja võsaveerel naat ja nõges. Kellele nuhtlus,...
Hiiumaa karu jäädvustas end tänavu esimest korda rajakaameras 9. aprilli õhtul – ligi kuu aega hiljem kui eelmisel aastal.
Sel aastal võib rannas jalutaja enda üllatuseks komistada randa uhutud meremärgi otsa, mis oma asukohast minema triivinud.