Palade loodushariduskeskus võttis ilusa aasta kokku kivimitemajas Siim Liigi flöödimuusika ja Kristjan Arunurme loetud luuletuste saatel. Ühtlasi esitles keskuse perenaine Karin Poola kivimitemaja uut asukat.
Karin Poola tänas loodushariduskeskuse väikest, aga väga töökat kollektiivi. Koos temaga töötavad keskuses Liisi Mäeumbaed, Mait Karukäpp, Reet Nisumaa ja Urve Merendi. Poola rääkis, kuidas keskuse väike koosseis aeg- ajalt täieneb. Ta tõi näiteks, et kui tuleb kätte seenenäituse tegemise aeg, paneb oma tiimi kokku Margit Soone. Kui on aeg linnuõppeks, kogub oma inimesed kokku Merle Kääri. Kui on laste uurimistööde esitlemise aeg, tulevad appi kõik Hiiumaa koolide loodusõpetajad eesotsas Lauka kooli loodusainete õpetaja Krista Rannastiga. Kui läheb matkamiseks, tulevad kokku matkaklubi Muku liikmed.
Poola andis ülevaate sel aastal Soera talumuuseumis tehtud teise etapi töödest ja suve suurematest sündmustest. “Kui lasta veel kord silme eest läbi see võrratu suvi, siis minule jäi sellest väga hinge ja meelde roheliste rattaretk, selle paneksin esimesele kohale. Hiiu Folk on minu jaoks hästi tähtis ja teisel kohal. Siis oli siin hästi palju toredaid inimesi, nii palju muusikat, nii palju lapsi ja nad kõik mahtusid kokku märksõna alla – lapsed, Hiiumaa maasikad ja vahukoor,” rääkis Poola.
Veel nimetas ta kogupere teadushommikuid, laste töötuba “Taimede jõud ja vägi”, Ille Savioja ja Maigi Taelma korraldatud tantsuetendusi – kogu sündmuste loetelu oli päris pikk.
Karin Poola ja Tiit Leito näitasid huvitava välimusega kivi, mis just äsja nende kollektsiooni lisandunud.
Eriline kivi
Kivi leidis üks Hiiumaa mees, kes ütles, et nad emaga lausa kardavad seda, kuna see ei ole normaalne kivi ja pärit kas põrgust või taevast. Leidja oletas, et võib-olla on see meteoriit, võib-olla radioaktiivne – igal juhul mitte tavaline kivi.
Karin Poola ja Tiit Leito tegid kivist pildid ja saatsid Eesti ühele esigeoloogile Kalle Suurojale. Vastuseks teatas Suuroja, kes kivi kohe pisarakiviks nimetas, et tegemist on migmatiidiga. “See on üks omapäraselt murenenud migmatiit – need säilinud “pisarad” on kõvemad, kvartsirikkamad kohad ja pehmem, vilgurikkam materjal nende vahelt on ära kantud,” selgitas geoloog saadetud kirjas. “Väga ilus pala ja muuseumikohta kindlasti väärt – see on näide, mida võib murenemine moondekivimist migmatiitidega teha,” lisas ta.
Vikipeedia andmetel on migmatiit tard- ja moondekivimi segakivim. Koosneb tumedast moondekivimist, milleks on enamasti amfiboliit või gneiss ja heledast tardkivimist, mis on enamasti granitoidse koostisega.
Peale kiviesitlust jätkus õhtu kohvi- ja suupistelauas ning seejärel lahkus arvukas publik korraldajatele rohkesti tänusõnu jagades.
