erakogu Tallinna lähedal Kadaka külas sündinud ja pealinnas kasvanud Tiiu Uibo on sideme Kõpu poolsaarega leidnud läbi laste. Eesti taasiseseisvumise romantilistel aegadel tuli Tiiu vanem tütar Aiki Kõppu kooliõpetajaks, praeguseks on ka noorem tütar Salme-Riine suvehiidlane, lisaks rajas siia suvekodu Tiiu vennatütar, ta ise on siin majaomanik ja tuttavaid on veelgi. “Mul on Kõpus juba neli peret, kus uksed avali ja mind alati oodatakse,” kiidab ta.
2009. aastal kui Kõpu külade päevad Ojakülas toimusid, lavastas ta koostöös oma trupi ja kohalikega kohapärimusliku näidendi “Sarvik Simson”, mis kõneles saksastunud mõisavalitsejast, kes oma rahvuskaaslaste vastu väga kuri oli.
Praegune lavalugu “Armastuskirjad” on lugu kirjades, mida kaks armastajat on vahetanud poole sajandi jooksul. Osades Härmo Saarm ja Tiiu Uibo.
Teatripisiku sai Tiiu Uibo oma emalt, Estonia teatri koorilauljalt Gerda Koppilt. “Pole olnud Estonias lavastust, mida ma poleks näinud,” ütleb ta.
Tiiu Uibo ütles, et kuna temale lauluhäält pole antud, valis ta sõnateatri niipea kui sai teadlikuks selle olemasolust. Nii asus ta 16aastaselt näitlemist õppima Pinna stuudios Leida Rammo käe all. Mõnda aega mängis Pinna teatris, siis Tombi teatris ja siis tuli ettepanek Tammsaare rahvateatrilt, kus ta on mänginud vähemalt 15 aastat.
Küsimusele, miks langes valik just harrastus-, mitte kutselisele teatrile, vastab Tiiu Uibo nii: “Jah, ma olen sellele mõelnud ja on olnud ka võimalusi, aga isiklik elu on alati vahele tulnud – küll lapse sünd, küll abiellumine – kuskile provintsiteatrisse pere juurest ära minna polnud mõeldav,” arutleb ta. Tõdedes samas, et ehk polekski ta tahtnud primadonnaelu oma laste vastu vahetada. “Võimalusi oleks olnud, aga ma olen väga rahul sellegagi, mida olen saanud teha.”
Terve tööelu töötas Tiiu Uibo teatri- ja muusikamuuseumis teatrivaldkonna bibliograafina – nii on seotud olnud ka tema töö ja hobi.
Etendus Kõpu rahvamajas algab reedel, 20. juulil kell 20. Sissepääsuks soovikohane annetus Kõpu rahvamaja toetuseks.
