Nüüd siis on skulptuuriks saanud veel üks hiidlaste tuntud naljalugu ja seisab see kuju eelmisest nädalast Kärdla keskväljakul.
Hiiumaa vigursaagija Silver Treiman saagis eelmisel aastal ühest suurest saarepuupakust välja habemiku hiiu taadi. Seisab teine sellest nädalast Kärdla keskväljaku müügipaviljoni katuseserva all, rummuga nokamüts peas, säärsaapad jalas, surnud vares peos, näol mõtlik ilme ja käsi kukalt sügamas. On teine kangesti teise tuntud Hiiumaa vigursaagija Ivo Männi moodi ja eemalt vaadates tundub, et käes ongi tal ehtne vares – surnud, mis surnud. Siiski on ka vares ühe tervikuna saarepakust välja saetud, kinnitab skulptuuri autor Silver Treiman.
Lähema kuu jooksul peaks kuju juurde pandama tahvel, millel kogu see lugu kirjas, loo kirjutab tuntud naljamees Andrus Roosa, teatab Tapio Vares.
Räägitakse sellest naljast igat moodi, aga Hiiu Lehe andmetel on õige see… Näinud kord käinamees, et teepervel on surnud vares, pidanud hobuse kinni, võtnud varese üles ja visanud vankrisse, et “ähk leheb taris”. Aasta hiljem logistas vankriga samast kohast mööda, vares tuli meelde. Vaatas, vares ikka vankris, ütles “ ei läind taris” ja viskas varese kraavi tagasi.
Näis, milline versioon sinna tahvlile siis ka kirja saab. Nii itu hiidlane küll pole olnud, et surnud varese taskusse oleks unustanud. Ja surnud vares, muuseas oli vanasti, aga ehk nüüdki väga vajalik asi – selle sai teiste vareste õuest eemale hirmutamiseks toki otsa panna, et varesed õuel paha ei teeks – seasöömanõud tühjaks ei sööks ja kanatibusid surnuks ei nokiks.
Juba teine nali
Tegemist on juba teise skulptuuriks saanud hiiu naljaga. 2016. aasta suvest seisab Heltermaa sadamas esimene pronksi valatud hiiu nali – Hiiu taat koos oma kitsega, mille autorid on Seaküla Simson ja Männi Paul. Valmis see MTÜ Vanamees ja Kits liikmete Ly Meldorfi ja Riho Sõrmuse nelja aasta pikkuse töö viljana.
Too lugu räägib sellest, kuidas hiiu taat oma kitsele raudlaeva näitamas käis: “Kord väljus Heltermaa sadamast oma liini ringile aurik Progress. Kapten, nähes kord meest Heltermaa mäelt puikleva kitsega sadama poole kiirustavat, otsustas laevaga sadama kai äärde tagasi sõita. Mees aga teatanud kaptenile, et ta tahtnud ainult kitsele raudlaeva näidata. Kapten pidas seda tema narrimiseks – tema sõitku sadamasse, et kits laeva näeks! – ja kaebas mehe Käina valla kohtusse. Kohus otsustas mehi esialgu lepitada ja soovitas, et kapten ostku liigud, kitse omanik aga rääkigu üks ehtne hiiu naljalugu.
Mõlemad pooled olid ettepanekuga nõus. Kitseomanik jutustas siis ühe oma unenäo: “Ma suri ää ja läksi taeva. Küll seel oli moodis olla! Ma sõi ja jõi niipalju kui kiha vastu vettis. Siis tuli mul üks häda käde ja ma hakkasi sehukest kohta otsima. Peetrus näitas senne tarvis pöranda sees augu. Ma küsisi, kudas ma saa seda siis teha, all jo hiidlased? Tema aga: “Ära karda midagit, kis seel all ikka oo – see ju va Käina valla kohus.”.”
