See lapsepõlvest tuntud nööbilugemise mäng tuli meelde, kui olin Heltermaa mnt 12 asuvas elektripoes juba 15 minutit oodanud, millal poeruumis edasi-tagasi kõndiv meesterahvas, ilmselgelt selle poe töötaja, oma telefonikõne lõpetab ja minust huvitub.
Püüdsin talle silmadega märku anda, et ma ei tulnud poodi vihma eest varju või niisama tooteid imetlema, vaid mul on mingi soov. Silmside sai loodud, aga telefonijutt läks suure hooga edasi ja minust ei tehtud endiselt väljagi.
Siis tuli tagaruumist üks naisterahvas. Oletades, et temagi on poe töötaja, seletasin talle oma tuleku põhjuse lahti, et ehk on tema just see kõige õigem inimene minuga tegelema. Sain vastuseks, et mul tuleb ikkagi Jüri st edasi-tagasi kõndiva mehe poole pöörduda. Jüri aga rääkis ja rääkis ja rääkis ja rääkis…
Mina aga tundsin ennast üha sandimana ja sandimana ja sandimana… kuni seda kehva tunnet enam välja ei kannatanud ja lahkusin. Klient olla kuningas. Mulle oleks piisanud tublist talupojaseisusestki.
ELLEN TAKKIN
